Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
PResümee puudub
Resümee puudub
'''Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot''' (ka '''Friedrich Parrot''', '''Friedrich Wilhelm von Parrot''' ja '''Johann Jacob Friedrich Wilhelm Parrot''') ([[25. oktoober]] [[1791]] [[Karlsruhe]] – [[15. jaanuar]] [[1841]] [[Tartu]]) oli [[arstiteadus|arstiteadlane]] ja [[bioloogia|bioloog]].
 
Friedrich Parrot lõpetas [[1814]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i arstiteaduskonna ja töötas alates [[1821]]. aastast Tartu Ülikoolis.<ref>Maie Toomsalu (koostaja). "Tartu Ülikooli Vana Anatoomikumi professorid". [[Tartu Ülikooli Kirjastus]] [[2002]], lk. 85–87</ref>. Aastail 1821–1826 oli ta Tartu Ülikooli [[füsioloogia]], [[patoloogia]] ja [[semiootika]] professor.
 
Aasta [[1811]]. aastal reisis ta [[Krimm]]i ja [[Kaukaasia]]sse. Seal kasutas ta [[baromeeter|baromeetrit]], et mõõta [[Must meri|Musta]] ja [[Kaspia meri|Kaspia mere]] veetasemeveetasemete erinevuserinevust.
 
Pärast Tartusse naasmist määrati ta doktori assistendiks ja [[1815]]. Venemaaaastal sõjaväe [[kirurg]]ikssõjaväekirurgiks.
 
Aastatel [[1816]]–[[1817]] külastas ta [[Alpid|Alpe]] ja [[Püreneed|Püreneesid]]. Alpides üritas ta tõusta 4634 m kõrgusele [[Monte Rosa]]le ja jõudis kõrguseni 3915 m. Püreneedes tõusis ta kõrguselt teisele tipule [[Maladeta]]le (3375 m) ja teadaolevalt esimese inimesena kõrguselt kolmandale tipule [[Monte Perdido]]le (3355 m).<ref name=alpiklubi>[http://www.jkalpiklubi.ee/ajaloost/index.html Ülevaade Eesti alpinismi ajaloost]</ref>
 
Aastal [[1829]] juhatas ta Tartu ülikooli ekspeditsiooni Kaukaasiasse ja käis [[26. september|26. septembril]] 1829 koos [[HatšaturHatšhatur Abovjan]]i, kahe Arguri talupoja ja kahe 41. jäägripolgu küti saatel [[Suur-Ararat]]i tipus (5165 m kõrgusel).<ref>Reise zum Ararat. Friedrich Parrot, Berlin 1834</ref> See oli osa uurimisretkest, mille käigus uuriti [[Maa (planeet)|Maa]] [[gravitatsioon]]i ja [[magnetism]]i, [[orograafia]]t, [[mäestik]]e [[geoloogia|geoloogilist]] ehitust, [[lumepiir]]i kõrgust, [[kliima]]t ja [[taimestik]]u kõrgusvööndeid. Sellega loetakse teda tänapäevase [[mägironimine|mägironimise]] rajajaks.<ref name=alpiklubi/>
 
Ta oli Tartu ülikooli füüsikaprofessor alates aastast [[1826]] ja rektor aastatel [[1831]]–[[1834]].
 
[[1837]]. aastal sooritas ta ekspeditsiooni [[Lapimaa]]le [[Tornio]]sse, et uurida [[pendel|pendli]] [[võnkumine|võnkumist]] ja Maa magnetismi.
 
Ta leiutas [[gasomeeter|gasomeetri]] ja [[barotermomeeter|barotermomeetri]] – viimast kasutatakse [[õhurõhk|õhurõhu]] abil paiga kõrguse mõõtmiseks merepinna tasemest. Eestis tutvustas ta [[Kataloonia]]st kaasa toodud [[päikesekell]]a, mis oli väike silindrikujuline, umbes 8 cm pikkpikkune ja 1,5 cm läbimõõduga, taskus kantav seade.
 
==Isiklikku==