Erinevus lehekülje "Koiva jõgi" redaktsioonide vahel

resümee puudub
[[Suue|Suudmes]] on jõgi 80–100 m lai. Jõe vooluhulk suudmes on 13,7–300, keskmiselt 70,7 m³/s.
 
Koiva suurimad lisajõed (lähtest suudme poole) on [[Tirza]] (parempoolne), [[Palsa]] (vasakpoolne) ja [[Mustjõgi (Koiva)|Mustjõgi]] (parempoolne), [[Vija]] (vasakpoolne) ja[[Rauna jõgi|Rauna]] (vasakpoolne), [[Amata]] (vasakpoolne) ja [[Brasla]] (parempoolne).
 
Kuigi Koiva on üldiselt liivase sängiga, esineb ülem- ja keskjooksul kiviseid lõike koos [[kärestik|kärestikega]], millest suurimad asuvad [[Strenči]] linna juures. [[Valmiera|Valmieras]] on jõele ehitatud tehiskärestik koos veeslaalomirajaga. Jõe keskjooksul Valmierast Siguldani asub [[1973]] rajatud [[Gauja rahvuspark]]. Jõe kaldal paljanduvad [[Devon]]i [[liivakivi]]d, moodustades Sigulda juures kuni 85 m sügava oru. Rahvuspargis on ka [[Turaida piiskopilinnus|Turaida]], [[Sigulda ordulinnus|Sigulda]] ja [[Krimulda piiskopilinnus|Krimulda linnuse]] varemed.
44 916

muudatust