Maailm (filosoofia): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Maailm''' on [[filosoofia]]s mitmetähenduslik mõiste. Mõnes kontekstis viitab see kõigele, millest koosneb [[reaalsus]] või füüsikaline universum. Samuti võib see tähendada konkreetset [[ontoloogia|ontoloogilist]] seisundit. Ehkki maailma mõiste selgitamisega on tegeldud kogu Lääne filosoofia ajaloo vältel, tõstatati teema otseselt alles 20. sajandi algul ning on tänini vaieldav.
 
Maailm (kreeka keeles ''kosmos'', ladina keeles ''mundus'', saksa keeles ''Welt'') on kõigi asjade kogusus (''Gesamtheit''), kogu lõpliku [[olemine|olemise]] kogusumma (''Inbegriff''), mida mõeldakse koos ideega maailma kõikehaaravusest ([[totaalsus]]est, ''Totalität''). Maailm on nii ''"natura naturata"'', üksikute asjade ja üksikute sündmuste kui niisuguste kokkuvõtekogusumma, see, kuidas need reeglipärasel moel omavahel on seotud, võimaliku (kuid mitte kunagi täieliku) kogemuse eseme (''Gegenstand möglicher (aber niemals abzuschließender) Erfahrung'') loovad ("empiiriline" maailmamõistmine, (''»empirischer« Weltbegriff'')) kui ka objektides esinevate "transtsendentsete faktorite" kogusumma (''Inbegriff der "transzendenten Faktoren"'') ("metafüüsiline" maailmamõistmine, (''»metaphysischer« Weltbegriff'')).
 
Laiemas tähenduses on maailm sama (''eins'') mis [[universum]], kitsamas tähenduses on (meie) maailm universumi osa, kuna olemas on loendamatult "maailmu" (planeetide süsteeme). Maailma iga koostisosa on maailmasisene (''innerweltlich''). Jumal, kui kõrgeim sünteetiline ühtsus (''höchste synthetische Einheit''), on ülimaailmne (''überweltlich'').