Redaktsioon: 25. oktoober 2016, kell 10:51 redigeeri 193.40.58.3 (arutelu) mõned pisiasjad Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. oktoober 2016, kell 10:57 redigeeri eemalda Velirand (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 172 970 muudatust P Tühistati kasutaja 193.40.58.3 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Andres. Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Automatisches_Kleinteilelager.jpg\|pisi\|]] '''Logistika''' (inglise keeles ''logistics'') on [[ressurss]]ide ajaline positsioonimine või kogu [[tarneahel]]a strateegiline juhtimine. Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on [[klient\|kliendi]] rahuldamine. See võib hõlmata [[hange\|hankeid]], [[tootmine\|tootmist]], [[jaotus]]t ja [[jäätmekäitlus]]t koos nendega kaasneva [[transport\|transpordi]], [[ladustamine\|ladustamise]] ja [[infotehnoloogia]]ga. See on üks paljudest [[definitsioon]]idest, sest logistika on mitmesse erialasse puutuv ja arenev teadusala, mille arenguperioodide kohta kehtivad erinevad määratlused.<ref name="LA">Villemi, M. (2008), "Logistika alused", TTÜ kirjastus</ref> Logistika mõiste juured ulatuvad kaugesse minevikku ning see on tekitanud vaidlusi sõna päritolu üle. [[Kreeka keel\|Kreekakeel]]se sõna ''logistikos'' all mõtlesid vanad [[kreeklased]] hoopis mõtlemist, arvutamist ja otstarbekust. [[Rooma riik\|Rooma riigis]] tähendas ''logistika'' aga toodete jaotust. Esimest korda on sõna logistika kui sõjateaduse mõistet kirjalikes allikates leitud 1138. aastal. Tänapäevase mõistena võeti sõna kasutusele 1760. aastal, kui tollasele [[Prantsusmaa\|Prantsuse]] kuningale [[Louis XIV]]-le tehti ettepanek luua [[sõjavägi\|relvajõud]]ude juhtimise uus organisatsiooniline struktuur, et lahendada Prantsuse armee ümberkorraldamisega seotud haldusprobleeme. Loodi uus ametikoht, mis kandis nime ''maréchal général de logis''. Ametinimetus tulenes prantsuskeelsest sõnast ''loger'', mis tähendab majutamist, laagrisse jäämist, paigutamist.<ref name="LA" /> <ref name="LTJ">Kiisler, A. (2011), "Logistika ja tarneahela juhtimine", TTÜ kirjastus</ref> == Logistika areng == [[Pilt:Logistika evolutsioon.jpg \|pisi\|Logistika evolutsioon]]Kuni [[20. sajand]]ini saab rääkida logistikast kui ühest [[militaarne\|militaar]]<nowiki/>valdkonnast. Peamiseks eesmärgiks oli vägede varustamine eluks, liikumiseks ja sõjategevuseks vajalikuga. 20. sajandi teisest poolest alates võib aga rääkida juba [[ärilogistikast]], mis tekkis [[militaarlogistika]] põhimõtete kasutuselevõtmisest praktilises äritegevuses. Sellest ajast peale on logistika olemus, tegevusvaldkonnad ja [[teooria]]d muutunud, mida iseloomustab hästi kõrval olev joonis.<ref name="LTJ"/> [[21. sajand]]iks on konkurentsi alusel ettevõtetel vaja pidevalt parandada oma [[turupositsioon]]i, toota uusi tooteid ja leida viise oma tegevuse kasumlikkuse suurendamiseks. See on viinud uute juhtimispõhimõtete väljatöötamisele. Rõhutatakse ettevõtte suutlikusele olla paindlik muutuvas majanduskeskkonnas, äriliste eesmärkide ümberseadmise ja tervete [[süsteem]]ide ümberkorraldamise abil. Peamiseks selliseks abivahendiks ongi logistika, mida nähakse äritegevuse arengu peamiseks võimaldajaks ja [[katalüsaator]]iks. Seda iseloomustavad märksõnad: süsteemsus, väärtuse lisamine ja kliendile suunatus.<ref name="LTJ"/> == Logistika sõjaväes == [[Pilt:Chinookairlift.jpg\|thumb\|left\|]] [[Pilt:Gulf_War_C-5A_reserve_aircraft.jpg\|thumb\|[[Lockheed]] [[C-5A Galaxy]]<br>[[Auto]]de transport sõjaväes võib käia ka [[lennuk]]itega]] Logistikat hakati kõigepealt kasutama [[sõjavägi\|sõjaväes]]. Aja jooksul on seda edasi arendatud ja tsiviilotstarbeks kohandatud. Seetõttu on tsiviil- ja sõjaväelogistika vahel ka erinevusi. Sõjaväes kulub logistika alla ka ehitiste projekteerimine, ehitustegevus, kinnisvara haldamine, [[meditsiin]]iline ja tervisekaitsealane teenindamine. Samuti on sõjaväes logistika alal tegevaid inimesi palju rohkem – umbkaudu ühe eesliinil sõduri kohta on kolm inimest tagalateenistuses, kes tegelevad suuremal või vähemal määral logistikaalaste teenuste tagamisega eesliini sõduritele. Tsiviilotstarbeks kasutatav logistika erineb sõjaväe logistikast ka selle poolest, et äritegevuses on lubatud suuremad varud, kui hetkel tarvis aga sõjaväes peetakse liiga suuri varusid niisama ebasobivaks, kui liiga väikeseid varusid. Seda seetõttu, et sõjaväes on logistiliste teenuste osutamisega ametis väga palju inimesi ja liiga suurte varude puhul on hõivatud palju inimesi ja tehnikat, mida oleks võimalik kuskil mujal paremini ära kasutada. Samuti võib näha erinevust selles, et tsiviillogistika puhul on tavaline ühte laadi ja kindlates suundades liikuv kaupade vedu aga sõjaväes muutub logistikateenuste sisu koos iga järgneva ajahetkega (vägede pidevalt muutuv paigutus, vajadused jm) ja seetõttu ei saa vaadata sõjaväelogistikat, kui pidevat tüüpülesannete lahendamist, vaid kui ajas muutuvate eriülesannete lahendamist. Seega on sõjaväes logistikal suurem osa tulevikuolukordade ettenägemisel, suuremal paindlikkusel, [[ökonoomika\|ökonoomsusel]], koostööl erinevate väeüksuste vahel ja kogu süsteemi lihtsuse säilitamisel. == Infotehnoloogia osa logistikas == [[Pilt:Dachser Neuss Swap Bodies.JPG\|thumb\|]] Kuna logistika osatähtsus on kiiresti kasvamas ning pidev mahtude suurenemine ja suur konkurents sunnivad logistikaettevõtteid järjest efektiivsemalt tööle, kasvab pidevalt ka infotehnoloogia osatähtsus logistikas. Välja on töötatud suurel hulgal vastavaid [[arvutiprogramm]]e, mis võimaldavad kaupu kokkuhoidlikumalt paigutada, nende vedu paremini suunata jms. Seega kasvavad pidevalt ka logistikutele esitatavad nõudmised IT-süsteemide tundmise osas. == Logistilised probleemid == Need on probleemid, millega logistika tegeleb igapäevaselt. Liigsed varud, varude allahindlus ja mahakandmine klientide tellitud kauba sagedane puudumine laos ja tellimuste täitmise ebarahuldav kiirus tellimuste mitteõigeaegne kohaletoimetamine/üleandmine varade ebatõhus kasutamine, sh varude ringlemissagedus, laoruumi kasutamine, lähetatud kaupade väärtus töötaja kohta klienditeeninduse probleemid probleemid tarnijatega == Logistilised tegevused == [[Pilt:40ft container carried on docks.jpg\|thumb\|40-[[jalg (pikkusühik)\|jalane]] [[konteiner]] teekonnal [[konteinerlaev]]ale]] transport laomajandus varude hoiustamine info töötlemine juhtimine pakkimine korje kaupade laialijagamine kontroll varemmainitud tegevuste üle == Logistika Eestis == [[Eesti]] logistika arengu hüppeliseks alguseks võib pidada 19[[1990\|90. aasta]]te lõppu, kus [[Vene rubla]] [[devalveerimine\|devalveerimisest]] (rubla väärtus langes 4 korda) tingitult kadus Eesti ettevõtete jaoks suur [[Venemaa]] turg. Eesti majanduses tekkis seisaku periood. Paljud ettevõtted kaotasid oma Venemaa-äritegevusest loodetud [[tulu]]d ja nende [[maksevõime]] vähenes. Tagajärjeks oli nõudluse vähenemine enamikus Eesti majandusharudes. Sellest tulenes kasvutempo aeglustumine, kasumite vähenemine ja [[Konkurents (majandus)\|konkurents]]i suurenemine, mis sundis ettevõtteid kasutama kõiki võimalusi, et muuta oma tegevust tõhusamaks ja vähendada tegevuskulusid. Logistika põhimõtete rakendamine ettevõte juhtimises oli üheks võimaluseks.<ref name="LTJ" /> 2007. aastal korraldatud uuringu järgi on Eesti logistika arengusuunad:<ref name="LTJ" /> #'''Logistika, eriti transporditeenuste laialdane väljasttellimine.''' Kasvab nõudlus [[integreeritud]] logistikateenuste pakettide ja klientidele kohandatud, väärtust lisavate teenuste järele. Samas suureneb pidevalt klientide nõudlikkus logistikateenuste kvaliteedi ja paindlikkuse suhtes. #'''Ettevõttevaheliste partnerlussuhete areng.''' Tihenev kooperatsioon, protsesside integreerumine ja partnerlussuheted, eriti tellimuste täitmise valdkonnas. #'''Kasvav tähelepanu laondusele.''' Toimub laonduse [[tsentralisatsioon\|tsentraliseerimine]] [[Baltimaad\|Balti regiooni]] pluss [[Soome]], [[Rootsi]] ja [[Poola]] tasandile. Koos tsentraliseerumisega muutuvad üha tähtsamaks jaotuskeskuste asukohad. Kasvab nõudlus heade, kvaliteetesete laopindade järele, millel on piisavalt laadimissildu ja parkimisruumi, samuti hea ligipääsetavus transpordivahenditele. Uute ajakohaste ladude ehitamine, laoprotsesside automatiseerimine, eesmärgiga vähendada kulusid. #'''Logistikat nähakse abinõuna (tööjõu)kulude vähendamiseks.''' Tööjõukulude kasv sunnib ettevõtteid ümber korraldama transporti ja ladustamist. #'''Intermodaalse konteineri- ja treilerikaupade transiittransiidi kasv.''' Kasvavad konteineri- ja treilerikaupade lääne–ida- ja põhja–lõunasuunalise transiidi mahud, sealhulgas suureneb kombineeritud vedude (meri-raudtee, maantee-raudtee) osakaal. #'''Jätkuv jaekaubanduse kontsentratsioon.''' Tagajärjeks on [[jaekett]]ide tähtsuse kasv tarneahelas ning konkurentsi vähenemisest ja mastaabisäästuefekti taotlusest põhjustatud kaubavaliku vähenemine. #'''Riba- ja maatrikskaubanduse laienev kasutamine.''' Näiteks kasutatakse ladudes toodete tähistamisel [[triipkood\|triip-]] ja [[QR-kood]]i, mis võimaldab toodete kiiremat ja automatiseeritud haldamist [[andmebaas]]is. #'''Aasia tarnijate kasvav osakaal sisseostutegevuses.''' ===Eesti logistikaturu tugevused ja nõrkused=== '''Tugevused'''<ref name="LTJ" /> Oskused ja kogemused tegutseda piiratud ja tasakaalustamata logistiliste mahtude ning olematu mastaabiefekti (väike turg) tingimustes. Soodne geograafiline asend peamiste klientide ja tarnijate suhtes. Ajakohased logistilised lahendused (IKT, laod, terminalid jne). Logistika areng Eestsi suhteliselt hiljuti, puuduvad vananenud lahendused. '''Nõrkused'''<ref name="LTJ" /> Venemaa kaubandus- ja transiidipotensiaali ei ole suudetud realiseerida keeruliste poliitiliste suhete tõttu. Mastaabisäästuefekti puudumine – väike turg, väikesed partnerid. Vähene tähelepanu pikkaajalisele plaanimisele ja pikaajalistele investeeringutele. 2012. aastal avaldas [[Krediidiinfo]] pankrotiuuringu, mille tulemusest võib oletada, et Eesti veondus- ja laondussektoris ei ole seis kõige hullem, sest pankrottide arv on alla Eesti keskmise. Kui 2012. aastal pankrotistus Eestis tuhande ettevõtte kohta keskmiselt 3,03 ettevõtet, siis veondus- ja laondussektoris pankrotistus tuhandest ettevõttest 2,43.<ref>Äripäev, (2013). "Vedajate käsi käib hästi".</ref> === Logistikute koolitus Eestis === Eestis koolitatakse logistikuid praegu: kutsekoolides, kus valmistatakse ette alama astme töötajaid erinevatele logistikaala töölõikudele; [[Tallinna Tehnikakõrgkool]]is, kus käib diplomiõpe transpordi ja logistika erialal, mille lõpetajad asuvad tööle põhiliselt keskastmejuhtidena; [[Tallinna Tehnikaülikool]]is, kus antakse akadeemilist logistikaharidust alates [[2000]]. aastast; [[Eesti Kaitsevägi\|Eesti Kaitseväes]], mille logistikakeskuses töötab umbes 500 logistikut, kes on välja õpetatud Kaitseväe poolt sõjaväe vajadustest lähtuvalt. == Vaata ka == [[Pilt:Line0534.jpg\|thumb\|220px\|Konteinerlaevad]] [[Eesti Logistikaühing]] [[Kaubavoog]] [[Konteiner]] [[Laondus]] [[Logistika mõisteid‎]] [[Materjalivoog]] [[Transport]] ==Viited== {{Viited}} == Välislingid == {{commons\|Category:Logistics\|Logistika}} [[Kategooria:Logistika\| ]]

Logistika: erinevus redaktsioonide vahel