Neli õilsat tõde: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{toimeta}}{{keeletoimeta}}
'''Neli õilsat ehk aarjalikku{{lisa viide}} tõde''' (paali k ''cattāri ariyasaccāni'') on '''Siddhatta Gotama''' (Sanskr. k. [[Siddhārtha Gautama]]) õpetuse alus. Gotama sündis [[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]] tänapäeva [[Nepal]]i territooriumil rikkas valitseja suguvõsas, kuid loobus pärandusest ja võimaust ning hakkas 29-aastaselt rändaskeediks. Ühel ööl bodhipuu all mediteerides Gotama virgus, temast sai Buddha ehk "Virgunu". Ta nägi olemasolu olemust nii nagu see on ja mõistis nelja aarjalikku tõde.
''See aga, bhikkhud, on aarjalik tõde kannatusest (dukkha). Sündimine on kannatus, vananemine on kannatus, haigus on kannatus, suremine on kannatus, kannatus on ka mure, kurbus, ahistus, masendus ja ärevus. Kokkupuude ebameeldivaga on kannatus ja eemalolek meeldivast on kannatus. Kannatus on ka see, kui ei saada, mida ihaldatakse. Lühidalt: viiekordne klammerdumine olemasollu (upādānakkhandha) valmistab kannatusi.''
| |||