Tegelikkus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
5. rida:
Tegelikkus on 1) puhta võimalikkuse vastand (''gegenüber der bloßen Möglichkeit''): aktuaalsus (''die Aktualität''), praegune olemine (''das gegenwärtige Sein''), tegu (''Wirken''), mõjutatu (''Ausgewirkte''), teokstehtu (''Verwirklichte''); 2) näiva (''Schein''), kujuteldava (''Eingebildete''), pelgalt ettekujutatava (''Vorgestellte''), pildilise (''Bildlichen''), mõeldu (''Vermeinten'') vastand: kehastades keeruliselt määratletavaid (''zuständlich Beurteilten'') omadusi nagu (''den Charakter des mit Recht als'') olemasolev (''seiend''), olemuslik (''wesenhaft''), asjane (''dinglich''), omaduslik (''eigenschaftlich'') või ka tõeliselt oleva kokkuvõte (''den Inbegriff des wahrhaft Seienden selbst'').
Algselt on kõik (implitsiitne) tõeline (''Ursprünglich gilt alles (implizite) als wirklich''), tõelisuse mõiste aga tekib alles tõese ja väljamõeldu, näiliselt oleva, vastandumisel (''der Begriff der Wirklichkeit wird aber erst gebildet durch die Gegenüberstellung des wahrhaft und des vermeintlich, scheinbar Seienden''). "Tegelik" (''"wirklich"'') on kõik tegutsemisvõimeline (''Wirkungsfähige''), (võimalikule) kogemusele sisu loov (''den Inhalt einer (möglichen) Erfahrung bildende'') või olevana mõeldu (''als seiend denkend Gesetzte''). Kuigi objektid on oma loomu poolest subjektiivselt tingitud (''Indem man erkennt, daß die Objekte in ihrer Beschaffenheit subjektiv bedingt sind''), muutub nende tegelikkus siiski kaudselt, relatiivselt, (''verwandelt sich deren Wirklichkeit in eine bloß mittelbare, relative''), samas kui Mina kui sellise vahetu tegelikkus püsib ja on ette kirjutatud "transtsendentsete faktorite" absoluutse tegelikkuse poolt (''während das Ich als solches unmittelbare Wirklichkeit behält und eine absolute Wirklichkeit den "transzendenten Faktoren" zugeschrieben wird'').
| |||