Kasutaja:Karl2707/Interferomeetria: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Karl2707 (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Karl2707 (arutelu | kaastöö)
Lisasin aluspõhimõtete lõigu ning pildi.
1. rida:
[[Pilt:Interf.png|pisi|Interferentspilt]]
= Interferomeetria =
'''Interferomeetria''' on lainete (enamasti [[Elektromagnetlaine|elektromagnetlainete]]) superpositsiooni kasutamine informatsiooni kogumiseks. Interferomeetria on oluliseks uurimismeetodiks astronoomias, kiudoptikas, rakenduslikus metroloogias, optilises metroloogias, okeanograafias, seismoloogias, spektroskoopias, kvantmehaanikas, tuuma- ning osakestefüsikas, plasmafüüsikas, kaugseires ja paljudel muudel aladel.
 
Interferomeetreid kasutatakse laialdaselt teaduses ja inseneerias väikeste muutuste mõõtmiseks, aine murdumisnäitaja määramiseks ning pinna ebatäpsuste uurimiseks. Näiteks koosenbkoosneb astronoomiline interferomeeter kahest või rohkemast teleskoobist, mille signaalid ühendatakse. See võimaldab saada lahutusvõimet, mis oleks teleskoobil kui peeglite diameetrite summa.
 
== Aluspõhimõtted ==
Interferomeetria aluseks on lainete superpositsioon, mille korral lained liituvad nõnda, et uuel lainel on omadus, mis on määratud esialgsete lainete omadustega. Kahe sama sagedusega laine liitumisel on nende summa intensiivsus määratud faasivahega. Samas faasis olevad lained osalevad konstruktiivses interferentsis ning summa laine amplituud on suurem esialgsetest. Vastasfaasi korral tekib võrdsete amplituudidega lainete vahel kustutamine. Vahepealsetel juhtudel on tegemist vahepealsete amplituudide väärtustega. Enamus interferomeetreid kasutab nähtavat valgust või mõnda muud elektromagnetlainet.