Neli õilsat tõde: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{toimeta}}
'''Neli õilsat ehk aarjalikku tõde''' (paali k ''cattāri ariyasaccāni'') on '''Siddhatta Gotama''' (Sanskr. k. [[Siddhārtha Gautama]]) õpetuse ja selle põhineva [[budism|budistliku]] usundi alusmõttedalus. GautamaGotama sündis [[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]] tänapäeva [[Nepal]]i territooriumil rikkas valitseja suguvõsas, kuid loobus pärandusest ja võimaust ning hakkas 29-aastaselt rändaskeediks. Ühel ööl bodhipuu all mediteerides avanesGotama tallevirgus, olemisetemast mõtesai jaBuddha Gautamaehk "Virgunu". Ta nägi olemasolu olemust nii nagu see on ja mõistis nelja õilsataarjalikku tõde:.
 
''See aga, bhikkhud, on aarjalik tõde kannatusest (dukkha). Sündimine on kannatus, vananemine on kannatus, haigus on kannatus, suremine on kannatus, kannatus on ka mure, kurbus, ahistus, masendus ja ärevus. Kokkupuude ebameeldivaga on kannatus ja eemalolek meeldivast on kannatus. Kannatus on ka see, kui ei saada, mida ihaldatakse. Lühidalt: viiekordne klammerdumine olemasollu (upādānakkhandha) valmistab kannatusi.''
# Maailm on täis kannatusi. Kannatusi põhjustavad haigused ja surm, lahusolek, vihkamine ning võitlus oma vajaduste rahuldamiseks. Elu, mis pole vaba ihadest ja kirgedest, tekitab kurbust. Seda tõde nimetatakse kannatamise tõeks.
# Inimliku kannatuse põhjused peituvad kehalistes tungides, naudingujanus ja pettekujutlustes. Seda tõde nimetatakse kannatuse põhjuste tõeks.
# Et vabaneda kannatustest ja sansaarast, tuleb lahti saada himudest ja ihadest. See on kannatuse lõppemise tõde.
# Et jõuda ihade ja järelikult kannatusteta seisundisse, tuleb järgida nn õilsat kaheksaosalist teed: täiuslik nägemus, täiuslik tunne, täiuslik kõne, täiuslik käitumine, täiuslik eluviis, täiuslik püüdlus, täiuslik tähelepanelikkus ja täiuslik keskendumine. Seda nimetatakse kannatuse lakkamise õilsa tee tõeks.
 
''See aga, bhikkhud, on aarjalik tõde kannatuse põhjustajast. Selleks on iha (taṇhā), kirg, mis ikka ja jälle otsib naudinguid, pannes nautlema kord siin, kord seal, milleks on meelenaudingu iha (kāmataṇhā), olemasolu iha (bhavataṇhā) ja mitte-olemasolu iha (vibhavataṇhā).''    
Neli õilsat tõde ütles Gautama legendi järgi esimest korda välja oma esimeses jutluses, mille ta pidas [[Varanasi]] linna lähedal esmalt hirvedele ja siis oma saatjatest rändaskeetidele. Kirja on see õpetus pandud [[Dhammacakkappavattana]] (paali k 'seadmuseratta käivitamine') suutras.
 
''See aga, bhikkhud, on aarjalik tõde kannatuse kadumisest, milleks on selle janu jäägitu, kiretu kadumine, selle hülgamine ja mahajätmine, sellest vabanemine ja uuesti mitte ihkamine.'' 
[[Mahajaana]] budismi traditsioon tunneb nelja õilsa tõe mõnevõrra erinevat versiooni, mille järgi kannatus tuleneb [[buddha]] igavikulise loomuse mittemõistmisest ning kannatuse kõrvaldamise teeks on buddhaloomuse saavutamine (''tathagatagarbha'').
 
''Ja mis on aarjalik tõde teest, mis juhib dukkha lakkamisele? Selleks on üllas kaheksaosaline tee, milleks on: õige vaade (sammādiṭṭhi), õige kavatsus (sammāsaṅkappo), õige kõne (sammāvācā), õige tegu (sammākammanto), õige eluviis (sammāājīvo), õige püüdlus (sammāvāyāmo), õige teadvustamine (sammāsati), õige keskendumine (sammāsamādhi).'' <ref>Saccavibhaṅga sutta M.iii.248 (MN 141)</ref>   
 
Seega neli aarjalikku tõde on:
# Aarjalik tõde dukkhast (paali k. ''dukkha ariya sacca'')
# Aarjalik tõde dukkha põhjustest (paali k. ''dukkha samudaya ariya sacca'')
# Aarjalik tõde dukkha lakkamisest (paali k. ''dukkha'' ''nirodha ariya sacca'')
# Aarjalik tõde dukkha lakkamise viivast (paali k. ''dukkha nirodhagāminī-paṭipadā ariya sacca'') aarjalikust kaheksaosalisest teest (paali k. ''ariya aṭṭhangika magga'')  
 
Neli õilsat tõde ütlesandis Gautama legendi järgi esimest korda välja oma esimeses jutluses, mille ta pidas [[Varanasi]] linna lähedal esmalt hirvedele ja siis oma saatjatest rändaskeetidele. Kirja on see õpetus pandud [[Dhammacakkappavattana]]Dhammaratta käimapanemise suttas (paali k. 'seadmuseratta[[Dhammacakkappavattana]] käivitamine'sutta) suutras.
 
[[Mahajaana]] budismi traditsioon tunneb nelja õilsa tõe mõnevõrra erinevat versiooni, mille järgi kannatus tuleneb [[buddha]] igavikulise loomuse mittemõistmisest ning kannatuse kõrvaldamise teeks on buddhaloomuse saavutamine (''tathagatagarbha'').
----[[# ftnref1|[1]]] S.v.420.
[[Kategooria:Budism]]