Klaus Kursell: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
linke par
Resümee puudub
1. rida:
'''Klaus Kursell''' (hukatud [[3. juuni]]l [[1570]] [[Tallinn]]as) oli [[Rootsi]] sõjaväelane (väliooberst).
 
Pärast Eestimaa aadlike ustavusvande andmist [[1561]]. aasta juunikuus Rootsi kuningale [[Erik XIV]]-le sai temast [[rittmeister]] Rootsi teenistuses.
 
Klaus Kursell juhtis [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal Rootsi vägesid 1567. aasta alguses talvel edukas Poola vägede vastu peetud [[Lemsalu lahing]]us.
 
Lemsalu lahingus saadud kaotuse eest kättemaksuna korraldas poolakate sõjaülem [[Nicolaus Talwosz]] (TolvaishaMikolajus Tolvaiša) suurema väe ja mitme tuhande sakslase ja poolakaga sõjaretke Põhja-Eestisse, kus [[Kasari jõgi|Kasari]] jõe ääres ([[Pajaka mõis]]a maal) [[Ruunavere veski]] juures [[Läänemaa]] piiril kohtusid Rootsi ja Poola väedvägi. Mõlemal poolel võitlesid ka kohalikud aadlilipkonnad. Pärast [[1567]]. aasta 3./[[13. veebruar]]<nowiki/>il toimunud [[Ruunavere lahing]]us saadud kaotust määrati Klaus Kursell Idamere (Balti) provintside ülemjuhataja kohalt tagandatud [[Henrik Klasson Horn]]i asemele ning temast sai samas ka [[Lihula linnus]]e valitseja.<ref>Nordisk familjebok, 1911: Klas Kursell, [http://runeberg.org/nfbo/0178.html lk.324]</ref>. Pärast seda Ruunavere lahingu võitu röövisid ja põletasid poolakad Lääne- ja Harjumaal kuni Tallinnani välja ning tegid suurt kahju.
 
Pärast [[1567]]. aasta 3./[[13. veebruar]]<nowiki/>il toimunud [[Ruunavere lahing]]us saadud kaotust määrati Kursell Läänemere-provintside ülemjuhataja kohalt tagandatud [[Henrik Klasson Horn]]i asemele ning temast sai samas ka [[Lihula linnus]]e valitseja.<ref>Nordisk familjebok, 1911: Klas Kursell, [http://runeberg.org/nfbo/0178.html lk.324]</ref>. Pärast Ruunavere lahingut röövisid ja põletasid poolakad Lääne- ja Harjumaal kuni Tallinnani välja ning tegid suurt kahju.
Tema juhtimisel vallutasid rootslased juulis-augustis [[1568]] [[Saaremaa]]l [[Maasilinna linnus]]e ühes selle juurde kuuluvate endiste ordualadega Saaremaa idaosas ja [[Muhu saar]]e.
 
Tema juhtimisel vallutasid rootslased juulis-augustis [[1568]] [[Saaremaa]]l taanlastelt [[Maasilinna linnus]]e ühes selle juurde kuuluvate endiste ordualadega Saaremaa idaosas ja [[Muhu saar]]e.
[[1570]]. aastal toimus maksmata palkade pärast mõisameeste pealik Klaus Kurselli juhitud Rootsi vastane Tallinna lossi afäär, nn [[Klaus Kurselli mäss]], mille käigus vallutati rootslastelt [[Toompea Väike linnus]] ning [[Tallinn]]a ja [[Eestimaa asehaldur]] vabahärra [[Gabriel Kristiernsson Oxenstierna]] vangistati mässajate poolt, mille järel alustas Kursell läbirääkimisi hertsog [[Magnus]]ega. Pärast Rootsi kapteni [[Nils Dublar]]i (ka [[Nils Dobblare]]) poolt linnuse tagasivõitmist vangistati Kursell.<ref>[[Aegidius Girs]], [[Anders Anton von Stiernman]]: Konung Johan den III: des Chronika, Stockholm 1745, [http://books.google.ee/books?id=2L1BAAAAcAAJ&hl=en&pg=PA11#v=onepage&q&f=false lk. 11–14] ([[rootsi keel]]es</ref>
 
[[1570]]. aastal toimus maksmata palkade pärast mõisameeste pealik Klaus Kurselli juhitud Rootsi vastane Tallinna lossilinnuse afäär, nn [[Klaus Kurselli mäss]], mille käigus vallutati rootslastelt [[Toompea Väike linnus]] ning [[Tallinn]]a ja [[Eestimaa asehaldur]] vabahärra [[Gabriel Kristiernsson Oxenstierna]] vangistati mässajate poolt, mille järel alustas Kursell läbirääkimisi hertsog [[Magnus]]ega. Pärast Rootsi kapteni [[Nils Dublar]]i (ka [[Nils Dobblare]]) poolt linnuse tagasivõitmist vangistati Kursell.<ref>[[Aegidius Girs]], [[Anders Anton von Stiernman]]: Konung Johan den III: des Chronika, Stockholm 1745, [http://books.google.ee/books?id=2L1BAAAAcAAJ&hl=en&pg=PA11#v=onepage&q&f=false lk. 11–14] ([[rootsi keel]]es</ref>
 
3. juunil 1570 toodi Kursell [[Tallinna linnus]]es kohtu ette. Süüdistatuna Rootsi riigi reetmises hukati ta koos lähimate abilistega pea mahalöömise läbi.
18. rida ⟶ 20. rida:
Klaus Kurselli isa oli [[Tartu stiftifoogtide loend|Tartu stiftifoogt]] [[Jürgen Kursell]] ja ema Ebba Uexküll, [[Velise vasallilinnus|Velise]] mõisniku [[Reinhold Uexküll]]i (surnud 1516) ja [[Alu mõis|Alu]] (''Allo'') mõisast pärit Anna von Roseni tütar.
 
Tema vendadeksvennad olid [[Haapsalu asehaldurite loend|Haapsalu asehaldur]] [[Wolter Kursell]] (surnud 1608), Saare-Lääne toomhärra, kuningas [[Magnus]]e õuejunkur [[Christopher Kursell]] (surnud 1577), [[Örebro]] ja [[Nerike]] asehaldur [[Jost Kursell]], ning tema õde oli Haimre (''Heimar'') ja Nõlva (''Nelwa'') mõisniku, Saksa ordumeistri saadiku [[Wolmar Fahrensbach]]i abikaasa ja [[Jürgen Fahrensbach]]i ema.<ref>[[Kursell]] / Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, Estland, Bd. 1: Görlitz, 1930, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=136 lk. 119–121]</ref>
 
==Viited==