Madalmaad: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
10. rida:
 
==Ajalugu==
[[Reini jõgi|Reini jõest]] lõuna pool asuvad Madalmaade territooriumid kuulusid [[Rooma Impeerium]]i ajal ''Gallia Belgica'' provintsi koosseisu ning seal elutsesid erinevad [[germaanlased|germaani hõimud]], lõuna pool aga [[gaulid]], kes aja jooksul segunesid germaani hõimudega. Keskajal olid [[Põhjameri|Põhjamere]] ääres asetsevad Madalmaad, [[Calais]]'st ülespoole [[Saksamaa]] erinevate [[vürstiriik]]ide ja [[piiskopkond]]ade osa (''Ost-Fryslan'') ning kuulus [[Brabant]]i ja [[Burgundia]] hertsogi ja [[Saksa Rahva Püha Rooma Riik|Saksa Rahva Püha Rooma Riigi]] valduste hulka.
 
Keskajal olid [[Põhjameri|Põhjamere]] ääres asetsevad Madalmaad, [[Calais]]'st ülespoole [[Saksamaa kuningriik|Saksamaa]] erinevate [[vürstiriik]]ide ja [[piiskopkond]]ade osa (''Ost-Fryslan'') ning kuulus [[Brabanti hertsogkond|Brabanti]] ja [[Burgundia]] hertsogi ja [[Saksa Rahva Püha Rooma Riik|Saksa Rahva Püha Rooma Riigi]] valduste hulka.
[[14. sajand|14.]] ja [[15. sajand]]il omandasid [[Burgundia hertsog]]id [[Philippe Julge]] ja [[Charles Südi]] abielude kaudu [[Flandria]] (Belgia) ja [[Holland]]i ([[Burgundia Madalmaad]]).
 
[[14. sajand|14.]] ja [[15. sajand]]il omandasid [[Burgundia hertsog]]id [[Philippe Julge]] ja [[Charles Südi]] abielude kaudu [[Flandria]] (Belgia) ja [[Holland]]i ([[Burgundia Madalmaad]]). Osa (kuid mitte kõik) nendest territooriumidest pärisid aastal 1384 pärast [[Flandria krahv]]i [[Louis II (Flandria krahv)|Louis II]] surma [[Burgundia hertsogkond|Burgundia]] hertsogid, Prantsuse kuningliku [[Valois'd|Valois dünastia]] noorem haru [[Valois-Burgundia dünastia]]. Louis' pärijanna, Flandria krahvinna [[Marguerite III, Flandria krahvinna|Marguerite III]] abiellus aastal 1369 [[Philippe Julge]]ga, kuningas [[Jean II (Prantsusmaa)|Jean II]] noorema poja ja esimese Valois Burgundia hertsogiga [[Dijon]]is, kes seega päris [[Flandria krahvkond|Flandria krahvkonna]]. Flaami krahvlik [[Dampierre dünastia]] oli Prantsuse [[vasall]], kes haldas territooriumi ümber jõukate linnade [[Brugge]] ja [[Gent]]i, kuid ka külgnevaid maid endises [[Alam-Lotring]]is [[Schelde]] jõest idas ("Keiserlik Flandria"), sealhulgas [[Mechelen]]i eksklaavi, mis oli Saksa-Rooma riigi lään, ja lisaks naabruses asuvat Prantsuse [[Artois krahvkond]]a. Koos nendega algas Burgundia valitsemise ajastu Madalmaades.
 
[[Saksa kuningas]] [[Karl V]] järglased ei suutnud [[friislased|friislasi]] ja [[Geldersen]]i maid alistada ega maad vallutada. Maa-ala vallutasid ja ühendasid alles [[Habsburgid]]e dünastia esindajad [[1540]]. aastal.
18. rida ⟶ 20. rida:
[[16. sajand]]il Madalmaade majanduslikus arengus kujunesid välja piirkondlikud erinevused: Põhja, rannikuäärsetes provintsides [[Holland]]is ja [[Zeeland]]is oli arenenud kaubandus ja meresõit. Lõunamaades, mandriosas: [[Flandria]]s ja [[Brabant]]is, oli arenenud manufaktuuritööstus. Osades provintsides jäi valitsevaks põllumajandus. Kaubanduse ja tööstuse arenguga seoses tugevnes ka elanikkonna [[kodanlus]]use klass.
[[Pilt:WilliamOfOrange1580.jpg|thumb|left|[[Oranje Willem]]]]
 
==Madalmaade ülestõus==
{{Vaata|Madalmaade ülestõus}}, ''[[Oranje Willem]]'', ''[[Ühinenud Provintside Vabariik]]''