Saksamaa kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
89. rida:
 
Heinrich II oli viimane [[Saksi dünastia]]st pärinev [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksa-Rooma keiser]], tal ei olnud järeltulijaid, mistõttu [[Saksa kuningas|Saksa kuninga]] tiitel läks [[Frangi dünastia]]le.
[[File:Deutschland um das Jahr 1000.svg|pisi|]]
 
== Saali dünastia valitsusaeg 1024–1125 ==
{{vaata|Saali dünastia}} ''ehk [[Frangi dünastia]]''
116. rida:
Aastatel (1137-1208 ja 1208-1254) oli [[Saksamaa]] valitsejatedünastia [[Hohenstaufenid]] (ka Staufenid), kes võitlesid Saksamaa valitsemise nimel Baieri suguvõsa [[Welfid]]ega, kelle käes oli ka suure osa riigist moodustanud [[Saksimaa hertsogkond]]. Dünastiatevahelise võimuvõitluse lõpetas Hohenstaufenite soost [[Friedrich I Barbarossa]] (v. 1152-1190), kelle emaks oli Welfide suguvõa esindaja. Kuninga valimise protsess võimalas tekitada situatsiooni, kus valiti kuningakandidaadi toetajate poolt kuningas ja ka vastukuningas.
{{vaata|Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend}}
 
===Friedrich I Barbarossa valitsusaeg (1152–1190)===
{{vaata|Friedrich I Barbarossa}}
==Interreegnum==
[[13. sajand]]i lõpus ja [[14. sajand|14.]] alguses ei suutnud ükski dünastia endale pikemaks ajaks trooni kindlustada, [[Interreegnum]]i ajal oli kaks välismaist sümboolse võimuga valitud rivaalkuningat: [[1257]]–[[1272]] [[Richard Cornwallist]] ([[1209]]–1272) ja 1257–[[1284]] [[Alfonso X|Alfonso Kastiiliast]] ([[1221]]–1284), alates [[1273]] ei omanud Saksamaal enam mingit toetust.