Erinevus lehekülje "Reaalsus" redaktsioonide vahel

Lisatud 19 baiti ,  4 aasta eest
resümee puudub
{{See artikkel| räägib päriselt olemasolemisest vastandina [virtuaalsusele] [[http://www.näide.ee lingi pealkiri]]ja fiktiivsusele; võimalikkuse vastandi kohta vaata artiklit [[Tegelikkus]]; reaalsuse all võidakse mõista ka [[teostatavus]]t}}
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2016}}
'''Reaalsuseks''' ehk '''tõelisuseks''' nimetatakse omadust päriselt [[olemasolu|olemas olla]] ja kõikekõige seda,päriselt mis on päriseltolemasoleva olemaskogusummat. See, mis on reaalne, on olemas päriselt, mitte [[näivus|näiliselt]], mitte [[mäng]]ult, mitte [[väljamõeldis|välja mõelduna]], mitte ainult [[vaim (mens)|vaim]]us ([[mõte]]tes, [[kujutlus]]tes, [[unistus]]tes, [[luul]]udes, [[meelepete]]tes, [[unenägu]]des).
{{See artikkel| räägib päriselt olemasolemisest vastandina virtuaalsusele ja fiktiivsusele; võimalikkuse vastandi kohta vaata artiklit [[Tegelikkus]]; reaalsuse all võidakse mõista ka [[teostatavus]]t}}
 
'''Reaalsuseks''' ehk '''tõelisuseks''' nimetatakse omadust päriselt [[olemasolu|olemas olla]] ja kõike seda, mis on päriselt olemas. See, mis on reaalne, on olemas päriselt, mitte [[näivus|näiliselt]], mitte [[mäng]]ult, mitte [[väljamõeldis|välja mõelduna]], mitte ainult [[vaim (mens)|vaim]]us ([[mõte]]tes, [[kujutlus]]tes, [[unistus]]tes, [[luul]]udes, [[meelepete]]tes, [[unenägu]]des).
 
Reaalsus ei pea olema [[taju]]tav ega [[arusaamine|arusaadav]].
 
[[Aristoteles]], [[Platon]], [[Gottlob Frege]], [[Ludwig Wittgenstein]] ja [[Bertrand Russell]] on teinud vahet reaalsusele vastaval [[mõte|mõttel]] (''thought corresponding to reality''), koherentsel abstraktsioonil (''coherent abstraction'') ehk mõtetel asjadest, mis on ettekujutatavad, aga mitte reaalsed (''thoughts of things that are imaginable but not real''), ning sellel, mida pole võimalik isegi ratsionaaseltratsionaalselt mõelda (''which cannot even be rationally thought''). Seevastu [[olemine|olemisenaolemasolu]] (''existence'')all mõistavad nad vaidainult [[füüsiline olemineolemasolu|füüsilist olemistolemasolu]] (''physical existence'') või seda, mis otseselt põhineb füüsilisel olemisel, nagu näiteks [[aju]]s sündivad mõtted.{{lisa viide}}
Laimeas mõttes tähendab reaalsus kõike (''everything''), mis on olemas ja on olemas olnud (''is and has been''). Veelgi laiemas tähenduses on reaalsus kõik (''everything''), mis on olnud olemas, on olemas või saab olemas olema (''has existed, exists, or will exist'').
 
Reaalsust võidakse vastandada ka [[abstraktsioon]]ile. Samal ajal mängib [[abstraheerimine]] rolli nii igapäevaelus kui ka näiteks akadeemilises [[uurimus]]es. Näiteks keeruliselt määratletavaid abstraktseid [[mõiste]]id (''concept'') nagu '[[kausaalsus]]' (''causality''), '[[voorus]]' (''virtue''), '[[elu]]' (''life'') ning '[[õiglus]]' (''distributive justice'') on harva peetud puhasteks [[ettekujutus]]teks (''delusion''). Abstratsioonide puhul käib vaidlus kahe leeri vahel: ühed leiavad, et abstraktsioonid on vaid [[sõna]]d ning teised suhtuvad neisse kui kõrgematesse tõdedeesse, mitte kui abstraktsetesse mõistetesse. See vastuolu on ka üks [[universaalide probleem]]i (''problem of universals'') põhjuseid.
[[Aristoteles]], [[Platon]], [[Gottlob Frege]], [[Ludwig Wittgenstein]] ja [[Bertrand Russell]] on teinud vahet reaalsusele vastaval [[mõte|mõttel]] (''thought corresponding to reality''), koherentsel abstraktsioonil (''coherent abstraction'') ehk mõtetel asjadest, mis on ettekujutatavad, aga mitte reaalsed (''thoughts of things that are imaginable but not real''), ning sellel, mida pole võimalik isegi ratsionaaselt mõelda (''which cannot even be rationally thought''). Seevastu [[olemine|olemisena]] (''existence'') mõistavad nad vaid [[füüsiline olemine|füüsilist olemist]] (''physical existence'') või seda, mis otseselt põhineb füüsilisel olemisel, nagu näiteks [[aju]]s sündivad mõtted.
 
Üldiselt ollakse ühel meelel, et [[tõde]] (''truth'') vastab sellele, mis on reaalne ning [[väär]] (''falsity'') sellele, mis ei ole reaalne.
Reaalsust võidakse vastandada ka [[abstraktsioon]]ile. Samal ajal mängib [[abstraheerimine]] rolli nii igapäevaelus kui ka näiteks akadeemilises [[uurimus]]es. Näiteks keeruliselt määratletavaid abstraktseid [[mõiste]]id (''concept'') nagu '[[kausaalsus]]' (''causality''), '[[voorus]]' (''virtue''), '[[elu]]' (''life'') ning '[[õiglus]]' (''distributive justice'') on harva peetud puhasteks [[ettekujutus]]teks (''delusion''). Abstratsioonide puhul käib vaidlus kahe leeri vahel: ühed leiavad, et abstraktsioonid on vaid [[sõna]]d ning teised suhtuvad neisse kui kõrgematesse tõdedeesse, mitte kui abstraktsetesse mõistetesse. See vastuolu on ka üks [[universaalide probleem]]i (''problem of universals'') põhjuseid.
 
LaimeasLaieas mõttes tähendab reaalsus kõike (''everything''), mis on olemas ja on olemas olnud (''is and has been''). Veelgi laiemas tähenduses on reaalsus kõik (''everything''), mis on olnud olemas, on olemas või saab olemas olema (''has existed, exists, or will exist'').
Üldiselt ollakse ühel meelel, et [[tõde]] (''truth'') vastab sellele, mis on reaalne ning [[väär]] (''falsity'') sellele, mis ei ole reaalne.