Entelehhia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
[[Joe Sachs]]i järgi sobitas Aristoteles omavahel sõnad ''entelēs'' (lõpetatud, lõpuni arenenud) ja ''echein'' (= ''hexis'', teatudsugune olema tänu selles olemises püsimise pingutusele), mängides samal ajal sõnaga ''endelecheia'' (püsivus) ning liites sellele sõna ''telos'' (siht, tulemus). Sachs omakorda pakkus välja kompleksse [[neologism]]i "tööd-tegema-et-samana-püsida" (inglise keeles ''being-at-work-staying-the-same''). Tema hilisem tõlge on ka "olemine-lõpetatuses" (inglise keeles ''being-at-an-end''). Eesti keeles on entelehhia vastena kasutatud ka sõna "teokstehtus".
Nagu sõna tuletamise järgi näha, on entelehhia teatudsugune lõpetatus. Iga tõelise [[olemine|olemise]] eesmärk on selle [[tegelikkus]], lõpetatus, "töös-olemine" (''energeia''). Entelehhia on kestev "töös-olemine", kui miski teeb oma täiuslikku "tööd". Iga [[asi|asja]] "[[asjasus]]" on teatud töö tegemine, mis teiste sõnadega on teatud kindel [[liikumine|liikumises]] olemise viis. Kõik olemasolevad asjad, mis praegu eksisteerivad ja on mitte ainult [[potentsiaalsus|potentsiaalselt]], on "töös-olevad" ja neil kõigil on kalduvus "töös-olla" teatud kindlal viisil, mis on neile omane ja "täiuslik".
Mõistet entelehhia kasutab ka [[Leibniz]], et tähistada [[substantsiaalne vorm|substantsionaalseid vorme]], mida tuntakse [[monaad]]idena. [[Substants]] kui entelehhia ei vaja [[aktiivsus|aktiivne]] olemiseks välist
Entelehhia mõiste on oluline ka [[vitalism]]is.
| |||