Sudaan: erinevus redaktsioonide vahel

'''Sudaan''' on [[riik]] [[Aafrika]] kesk- ja kirdeosas, [[Niilus|Niiluse jõe]] [[keskjooks]]ul. Riigi kirdeosa jääb [[Punane meri|Punase mere]] äärde ja põhjaosa [[Sahara|Sahara kõrbesse]]. Põhjas piirneb Sudaan [[Egiptus]]egae, loodes [[Liibüa]]ga, läänes [[Tšaad]]i ja edelas [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigiga]], lõunas [[Lõuna-Sudaan]]igai ning idas [[Eritrea]] ja [[Etioopia]]ga. Kuni Lõuna-Sudaani iseseisvumiseni [[9. juuli]]l [[2011]] oli Sudaan pindalalt Aafrika suurim riik, nüüd kolmas [[Alžeeria]] ja [[Kongo DV]] järel.

Sudaani suhted naaberriikide ja muu maailmaga pole olnud eriti head. 1990. aastatel lõid [[Uganda]], [[Keenia]] ja [[Etioopia]] [[USA]] toetusel liidu, et kontrollida Sudaani valitseva partei tegevust. Samal ajal kui Sudaan toetas Uganda valitsusevastaseid mässulisi, toetas Uganda Sudaani sisse. Sudaan ja [[Egiptus]] vaidlevad Hala'ibi kolmnurga kuuluvuse üle. Alates 2003. aastast on Sudaani välispoliitika keskendunud lõunaosa kodusõja lõpetamisele.

[[Dārfūri konflikt]]i on Sudaani lääneosas toimuv konflikt araablastest rändkarjakasvatajate ja neegritest põlluharijate vahel. Üks tüli peapõhjus on piirkonnas kasvav veepuudus ning [[kõrbestumine]]. Mõlemad konflikti osapooledosalised on ühtmoodi islamiusulised ja tumedanahalised. Konflikt on põhjustanud piirkonnas näljahäda. Septembris 2004 arvati nälja ja haiguste tõttu surnud olevat 74 000 inimest. Ligi 2 miljonit inimest on pidanud oma kodudest lahkuma.

Konflikt sai alguse [[2003]]. aasta alguses, kui neegritest mässulised (liikumine "õiglusÕiglus ja võrdsus" – JEM) ründasid valitsusvägede positsioone. Valitsus asus seepeale toetama araablastest Janjaweedi hõimu. Mõlemaid osapoolipooli on süüdistatud inimõiguste rikkumistes.

ErinevateEri tüüpide osatähtsus põllumajandustoodangus jaotub järgmiselt: loomakasvatus – 33%; vihmaveest sõltuv traditsiooniline põllumajandus – 25%; niisutuspõllundus – 25%, vihmaveest sõltuv mehhaniseeritud põllumajandus – 12%; kalakasvatused ja metsandus – 5%.

Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemid on väga tüüpilised võrreldes teiste Aafrika riikidega. SeosesNiisutuspõllunduse niisutuspõllundusegatõttu on üles kerkinud muldade sooldumise probleem. Teine suur probleem on, nagu kogu [[Sahel|Saheli piirkonnas]], ülekarjatamisest tingitud kõrbestumine. MitmetesMitmes piirkondadespiirkonnas on põhjaveetase alanenud, jättes kuivale kaevud.

[[Mets|Metsad]] hõlmavad neljandiku Sudaani pindalast. Suurem osa neist on siiski hõredad metsad, kus puuvõrad katavad 10–25% maapinnast. <br>Metsad paiknevad riigi kesk- ja lõunaosas ning jõeorgudes. Keskosas domineerivad hõredad savannimetsad, lõuna suunas muutuvad metsad tihedamaks ja lopsamaks ning otsapidi ulatub riik [[vihmamets|vihmametsavööndisse]]. Savannis domineerivad eri liiki [[akaatsia]]<nowiki/>d, teised levinud puuliigid on [[baobab]], [[eebenipuu]], [[mahagon]].<br>Metsast varutakse suur osa riigis kasutatavast küttest. 1990-ndate keskel kasutati üle 75% riigi energiavajaduse rahuldamiseks puitu ja puusütt. Nüüdseks on puidu roll [[nafta]] ja [[maagaas]]i laialdasema kasutuselevõtu tõttu ilmselt vähenenud. <br>MärkimisväärsetMärkimisväärne rollitegevusala etendabon ka kummiaraabiku kogumine akaatsialt. – seeKummiaraabik on üks tähtsamaid ekspordiartikleid ning Sudaan asub selle tootmisel maailmas juhtpositsioonil.<br>Viimasel ajal on põllumaade laiendamise tõttu metsade pindala vähenenud. Seetõttu on valitsus astunud mitmeid samme metsaraie piiramiseks ja reguleerimiseks.