Identsus: erinevus redaktsioonide vahel

Ühe võimaluse identsust defineerida annab [[Gottfried Wilhelm Leibniz]]i sõnastatud printsiip, mille kohaselt identsete entiteetide kõik omadused on samad ([[identsete eristamatus]]). Seesama printsiip ümberpööratud kujul, [[eristamatute identsus|eristamatute identsuse printsiip]], sätestab, et samade omadustega entiteedid on identsed. Identsete eristamatuse printsiip on enam-vähem vaieldamatu, [[eristamatute identsuse printsiip]] on aga vaieldav. Kas võib olla kaks samade omadustega entiteeti, mis ei ole identsed? Kui omaduste hulka lugeda ka teatud kindla entiteediga identne olemist, siis ei saa. Et aga omaduste arvestamisest identsuse defineerimisel kasu oleks, tuleb sellised omadused vaatluse alt välja jätta, sest muidu tekib definitsioonis tsirkulaarsus. [[Füüsiline ese|Füüsilisi esemeid]] saab samastada ja eristada [[ajalis-ruumilised suhted|ajalis-ruumiliste suhete]] kaudu, [[abstraktne objekt|abstraktsete objektide]] puhul langeb see võimalus ära ning tekib [[identsuskriteeriumid]]e probleem. Samalaadne probleem tekib ka [[Max Black]]i kujutletud universumi puhul, mis sisaldab ainult kaht teineteise suhtes sümmeetriliselt asetsevat kerakujulist [[kvalitatiivne omadus|kvalitatiivsete, st mitte suhetest tulenevate omaduste]] poolest kokkulangevat füüsilist eset, sest ajalis-ruumilised suhted ei võimalda sel juhul esemeid samastada ja eristada<ref>Black 1952.</ref>. Leibniz mõtles eristamatute identsuse printsiipi nii, et piisab ka eristamatusest kvalitatiivsete omaduste põhjal. See ei tundu [[terve mõistus|tervemõistuslik]] ega ole veenev neile, kes Leibnizi filosoofilist positsiooni ei jaga.