Harri Moora: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →‎Biograafia: link par (+masintoim) using AWB
Resümee puudub
4. rida:
 
== Biograafia ==
1908–1916 õppis [[Tartu Reaalkool]]is. 1917. aastal astus [[Tartu Ülikool]]i arstiteaduskonda, 1918 siirdus aga [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|filosoofiateaduskonda]]. JubaAvaldas [[1921]]. aastast alates töötas abijõuna ja konservaatori kohatäitjana arheoloogia kabineti juures. Lõpetas ülikooli [[1925]]1918. aastal ''magM. phil''Amjärve astmegavarjunime muinasteadusteall alal.teose Jäi pärast õpingute lõpetamist ülikooli juurde tööle"Rahvusküsimusest". Töötas kaks aastat teadusliku stipendiaadina [[Helsingi]]s kuni [[1927]] määrati arheoloogiaõppejõuks. [[1929]] sai muinasteaduse professori kohatäitjaks ja hiljem professoriks<ref>DekaanideMaa valimisedHääl Tartu: Ülikoolismaarahva - [[Uus Eesti]]ajaleht, nr. 30370, 6.11.1939</ref>.18 Aastateljuuni [[1930]]–[[1942]] oli ta muinasteaduse õppetooli arheoloogiakabineti ja -muuseumi juhataja. Filosoofiateaduskonna dekaan.1934
</ref>
 
Juba [[1921]]. aastast alates töötas abijõuna ja konservaatori kohatäitjana arheoloogia kabineti juures. Lõpetas ülikooli [[1925]]. aastal ''mag. phil'' astmega muinasteaduste alal. Jäi pärast õpingute lõpetamist ülikooli juurde tööle. Töötas kaks aastat teadusliku stipendiaadina [[Helsingi]]s kuni [[1927]] määrati arheoloogiaõppejõuks. [[1929]] sai muinasteaduse professori kohatäitjaks ja hiljem professoriks<ref>Dekaanide valimised Tartu Ülikoolis - [[Uus Eesti]], nr. 303, 6.11.1939</ref>. Aastatel [[1930]]–[[1942]] oli ta muinasteaduse õppetooli arheoloogiakabineti ja -muuseumi juhataja. Filosoofiateaduskonna dekaan.
1938. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis filosoofiadoktori kraadi väitekirjaga "Die Eisenzeit in Lettland bis etwa 500 n. Chr. 2. Teil: Analyse".<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=postimeesew19380426&type=staticpdf Prof. H. Moora - uus filosoofia doktor. Postimees, 26. aprill 1938]</ref>
 
1938. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis filosoofiadoktori kraadi väitekirjaga "Die Eisenzeit in Lettland bis etwa 500 n. Chr. 2. Teil: Analyse".<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=postimeesew19380426&type=staticpdf Prof. H. Moora - uus filosoofia doktor. Postimees, 26. aprill 1938]</ref> [[1942]]. aasta algupoolel eemaldasid [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]ivõimud ta Tartu ülikoolist ja saatsid tööle Tallinna. Aastal [[1944]] ta vahistati. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõppedes jätkas ta tööd Tartu Riiklikus Ülikoolis.
 
Alates [[1947]]. aastast kuni surmani töötas [[Ajaloo Instituut|TA Ajaloo Instituudis]] arheoloogia (hiljem arheoloogia ja etnograafia) osakonna juhatajana. Aastal [[1950]] heideti talle ette kodanlikku natsionalismi – ülikoolis kaotati arheoloogiakateeder.
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõppedes jätkas ta tööd Tartu Riiklikus Ülikoolis.
 
Aastal [[1950]] heideti talle ette kodanlikku natsionalismi – ülikoolis kaotati arheoloogiakateeder.
 
Alates [[1947]]. aastast kuni surmani töötas [[Ajaloo Instituut|TA Ajaloo Instituudis]] arheoloogia (hiljem arheoloogia ja etnograafia) osakonna juhatajana.
 
1926. aastast [[Õpetatud Eesti Selts]]i liige, aastail 1936–1950 [[Õpetatud Eesti Selts]]i esimees. Ta oli ka [[Eesti Noorsoo Rahvuslik Liit|Eesti Noorsoo Rahvusliku Liidu]], üliõpilasseltsi [[Veljesto]], [[Akadeemiline Hõimuklubi|Akadeemilise Hõimuklubi]] ja [[Eesti Kristlik Üliõpilasühing|Eesti Kristliku Üliõpilasühingu]] asutajaid.
22. rida ⟶ 19. rida:
== Isiklikku ==
Harri Moora oli abielus etnoloog [[Aliise Moora]]ga, neil oli kuus last. Nende pojad on arheoloog [[Tanel Moora]], [[soomepoisid|soomepoiss]] [[Rein Moora]] ja tütar geograaf [[Ann Marksoo]]. Tema tütrepojad on poliitik [[Jürgen Ligi]] ja arheoloog [[Priit Ligi]].
 
== Artiklid ==
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=374 Eestlaste vabadusvõitlusest 700-ja aasta eest.], [[Ajalooline Ajakiri]] nr. 1/1922
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=437 Eestlaste, liivlaste ja lätlaste vaatest ristiusule nende kristianiseerimise algul.], [[Ajalooline Ajakiri]] nr. 3/1924
 
== Tunnustused ==
30. rida ⟶ 31. rida:
== Viited ==
{{Viited}}
 
== Enne okupatsiooni avaldatud artiklid ==
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=374 Eestlaste vabadusvõitlusest 700-ja aasta eest.], [[Ajalooline Ajakiri]] nr. 1/1922
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=437 Eestlaste, liivlaste ja lätlaste vaatest ristiusule nende kristianiseerimise algul.], [[Ajalooline Ajakiri]] nr. 3/1924
 
== Välislingid ==