Saksi-Gotha: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
67. rida:
[[Pilt:Schloss Friedenstein Gotha.JPG|thumb|left|Gotha: Friedensteini loss]]
 
Hertsogkond loodi aastal 1640, kui [[Saksi-WeimariWeimar]]i hertsog (1620–1662) [[Wilhelm (Saksi-Weimar)|Wilhelm]] tegi jaotuse oma nooremale vennale [[Ernst I (Saksi-Gotha)|Ernst I Vagale]]. Hertsog Ernst tegi oma residentsiks [[Gotha]], kuhu ta aastatel 1643-1654 [[Friedensteini loss]]i ehitas. Samal ajal loodi [[Saksi-Eisenach]]i hertsogkond kolmandale vennale [[Albrecht IV (Saksi-Eisenach)|Albrecht IV-le]].
 
Sellest hoolimata suri Albrecht aastal 1644 ja Ernst päris suure osa tema [[Saksi-Eisenach]]i hertsogkonnast, kuigi mitte tuumikterritooriumi ümber residentsi [[Eisenach]]i ja [[Wartburg]]i, mis läks tema vanemale vennale, Saksi-Weimari Wilhelmile. Ernst liidendas aastal 1660 ka mitu hääbunud [[Hennebergi dünastia]] mõisa, mis olid vakantsed aastast 1583. Lõpuks, aastal 1672 sai ta oma naise [[Elisabeth Sophia von Sachsen-Altenburg|Elisabeth Sophia]] kaudu pärast Altenburgi viimase hertsogi [[Friedrich Wilhelm III (Saksi-Altenburg)|Friedrich Wilhelm III]] pärijateta surma suure osa [[Saksi-Altenburg]]ist. Seejärel kutsuti Ernsti [[Saksi-Gotha-Altenburg]]i hertsogiks.
 
Kui Ernst aastal 1675 suri, jättis ta oma seitsmele pojale märkimisväärselt suurenenud territooriumi. Vanim, [[Friedrich I (Saksi-Gotha-Altenburg)|Friedrich I]] valitses esialgu üheskoos oma vendadega, kuni aastal 1680 hertsogkond tükeldati. Ala ümber Gotha ja ka [[Altenburg]]i läks Friedrich I-le, kes säilitas Saksi-Gotha-Altenburgi hertsogi tiitli. Vaata [[Saksi-Gotha-Altenburg]].