Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 50 baiti ,  3 aasta eest
resümee puudub
{{keeletoimeta}}
{{Infobox Poliitik
| nimi = Feodor Okk
 
'''Feodor Okk''' ([[vene keel]]es Окк, Фёдор Васильевич; [[28. november]] ([[vkj]] 16. november) [[1898]] [[Piila]] küla [[Loona vald]] [[Saaremaa]]<ref> {{netiviide |URL =http://www.okupatsioon.ee/vanaweb/images/stories/korgemad-voimu-vahendajad/9-92.pdf| Pealkiri =Kõrgemad võimu vahendajad ENSV-s: Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee sekretärid 1940–1990 | Autor = | Failitüüp =pdf | Täpsustus =Elulugu fotoga lk. 42 | Väljaanne = | Aeg =2000 | Koht =Tallinn | Väljaandja =Okupatsioonide muuseum | online = | Keel = }} </ref> – [[23. august]] [[1941]]<ref>{{netiviide |URL =http://militera.lib.ru/prose/russian/sb_pogranichnaya_zastava/23.html| Pealkiri = Пограничная застава | Aeg =1980 | Koht = Moskva|Väljaandja =Politizdat| online = | Keel = vene }}</ref> Tallinna lähedal)<ref>http://www.knowbysight.info/OOO/08245.asp</ref> oli [[1941]]. aastal Eestis tegutsenud hävituspataljoni komissar ja kommunistliku partei liige. <!-- ukj 28. november 1898 !-->1940 – [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Partei]] Tallinna linnakomitee sekretär.
 
Sündis kehviktalupoja perekonnas. Tema isa oli Vassili Okk. Ema suri 1917 ja isa 1922. Tal oli veel kaks venda Aleksei ja Mihhail ning õde Elisaveta. Abikaasa: Jelisaveta (Elsa) Külaots (sünd 1905, ÜK(b)P liige 1928. aastast), tütred: Elli (sünd 1930) ja Margarita (sünd 1940).
 
Rahvuselt eestlane, valdas eesti ja vene keelt. [[VSDTP|VSDT(b)P]] liige 1920. aastast.
 
== Elutee ==
Sündis kehviktalupoja perekonnas. Tema isa oli Vassili Okk. Ema suri 1917 ja isa 1922. 13-aastaselt läks Piila apostliku õigeusu kihelkonnakooli, kus õppis kaks aastat. [[1913]]–[[1914]] töötas lihttöölisena [[Kuressaare nahavabrik]]us, [[1915]]–[[1916]] [[Kuressaare]]s ja [[Tallinn]]as pagaritöökodades. [[3. veebruar]] [[1917]] mobiliseeriti [[tsaariarmee]]ssetsaariarmeesse, kus määrati [[Narva-Jõesuu]] tagavarapataljoni, hiljem teenis [[Riia rinne|Riia rindel]] kuulipildurina. Juulis 1917 haigestus ja saadeti [[Petrograd]]i [[sõjaväehospidal]]isõjaväehospidali. Augustis lubati kuuks ajaks puhkusele ja ta sõitis koju Saaremaale,. aga oktoobrisOktoobris vallutasid sakslased Saaremaa ja Okk võeti [[sõjavang]]i. Mais 1918 põgenes Venemaale, [[Jamburg]]is astus vabatahtlikuna punaarmeesse, kust hiljem kui eestlane viidud [[3. Tartu kütipolk]]u, milles võttis osa sõjategevusest Eesti vastu. [[VK(b)P]]-sse võeti 1920. aasta mais Punaarmee 46. Kütidiviisi poliitosakonna poolt. Sõjaväes oli 1926. aasta juunikuuni, võttis osa kodusõjast [[Arhangelsk]]i all, oli [[Pihkva rinne|Pihkva]], [[Narva rinne|Narva]] ja [[Väina rinne|Väina rindel]] ning lõpetas [[Perekop]]is ja [[Krimm]]is [[Wrangel]]i vastu sõdimisega.
 
Mais 1918 põgenes Venemaale. Astus [[Jamburg]]is vabatahtlikuna [[Punaarmee|Punaarmeesse]]. Eestlasena viidi üle [[3. Tartu kütipolk]]u, mille koosseisus võttis osa sõjategevusest Eesti vastu. [[VK(b)P]]-sse võeti 1920. aasta mais Punaarmee 46. Kütidiviisi poliitosakonna poolt. Sõjaväes oli 1926. aasta juunikuuni, sõdis [[Arhangelsk]]i all, oli Pihkva, [[Narva rinne|Narva]] ja Väina rindel ning [[Perekop]]is. Sõda lõppes tema jaoks [[Krimm]]is [[Wrangel]]i vastu sõdides.
1921. aastal komandeeriti F. Okk [[Moskva Kõrgem Sidasõjakool|Moskvasse Kõrgemasse Sidesõjakooli]], mille lõpetas 1924. aastal ja määrati 2. sidepolgu roodukomandöriks [[Leningrad]]is. Aprillis 1925 saadeti komandeeringusse [[Mongoolia]]sse. Töötas õppejõuna kõrgemas sõjaväelises õppeasutuses, oli NSVL saatkonna juures asuvate ÜK(b)P rakukeste büroo liige ja NSVL kodanike komitee liige [[Ulan-Bator]]is.
 
Mais 1926 demobiliseerus ja saadeti tööle [[Moskva kubermang]]u sotsiaalkindlustuse komisjoni. Hiljem töötas [[Serpuhhov]]i invaliidide maja nr. 1 juhatajana.
1921. aastal komandeeriti F. Okk [[Moskva Kõrgem SidasõjakoolSidesõjakool|Moskvasse Kõrgemasse Sidesõjakooli]], mille lõpetas 1924. aastal ja määrati 2. sidepolgu roodukomandöriks [[Leningrad]]is. Aprillis 1925 saadeti komandeeringusse [[Mongoolia]]sse. Töötas õppejõuna kõrgemas sõjaväelises õppeasutuses, oli NSVL saatkonna juures asuvate ÜK(b)P rakukeste büroo liige ja NSVL kodanike komitee liige [[Ulan-Bator]]is. Mais 1926 demobiliseerus ja saadeti tööle [[Moskva kubermang]]u sotsiaalkindlustuse komisjoni. Hiljem töötas [[Serpuhhov]]i invaliidide maja nr. 1 juhatajana.
 
[[1927]]–[[1931]] õppis [[J. Marchlewski nimeline Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlik Ülikool|J. Marchlewski nimelise Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlikus Ülikoolis]] [[Leningrad]]is, kus valiti, kui "õige leninlane" sama ülikooli kommunistliku organisatsiooni vastutavaks sekretäriks. Siis tegutses [[ÜK(b)P Leningradi oblastikomitee]]s linnasektori referendina ja masinaehitusühingu organiseerimis-instrueerimissektori juhatajana.
 
== Isiklikku ==
Sündis kehviktalupoja perekonnas. Tema isa oli Vassili Okk. Ema suri 1917 ja isa 1922. Tal oli veel kaks venda Aleksei ja Mihhail ning õde Elisaveta. Abikaasa: Jelisaveta (Elsa) Külaots (sünd 1905, ÜK(b)P liige 1928. aastast), tütred: Elli (sünd 1930) ja Margarita (sünd 1940).
 
==Illegaalne tegevus Eestis==
1932. aasta jaanuaris suunati Okk [[Komintern]]i Eesti sektsiooni käsutusse. Aprillis 1932 saabus Eestisse põranda alla. Juunis 1939 kirjutas Okk ise selle perioodi kohta järgmist: 1931. aasta lõpul käskis Käspert Okil sõita Eestisse põrandaalusele tööle. 1932. aasta jaanuaris sõitis F. Okk Moskvasse, asus elama hotelli "Luks". Seal vestlesvestlesid temaga eelseisva töö suhtes nelja kuu jooksul Alas, Rästas ja kaks korda Looring. 1931. aasta sissekukkumiste tõttu pidi partei oma tegevust Eestis taas täiesti algusest peale organiseerima. Okk pidi sõitma Tallinna ja looma rakukesed ettevõtetes, Harjumaa külades ning hakkama seda organisatsiooni ise juhtima. Käspert andis talle passi <!-- Gustavi poeg!-->[[Aleksander Ersling]]i nimele ja mõned kontaktaadressid. Eestisse jõudnuna proovis Okk valmistada ja levitada lendlehti. Õepoeg [[Vassili Okk]], kelle korteris Feodor lendlehti paljundas, teatas aga politseisse. 1932. aasta 23. augustil Feodor Okk arreteeriti<ref>{{netiviide |URL =http://dea.nlib.ee/image.php?pid=s508795&con=0&bdragx=34&bdragy=68&edragx=94&edragy=151| Pealkiri = Silmapaistew põrandaalune tabatud| Aeg =04.09.1932 lk. 3 | Koht = Tartu|Väljaandja =Postimees| online = | Keel = }}</ref> ja talle mõisteti 12 aastat sunnitööd. Kohtus F. Okk end süüdi ei tunnistanud ning kohtuotsus langetati V.Vassili Okki ja politseinike Vartsi ja Kapsta tunnistuste alusel.
 
[[Tallinna keskvangla]]s viibis ta kuni augustini 1938, 1935. aasta lõpuni istus [[üksikkong]]isüksikkongis. Hiljem, olles vahepeal lühikest aega üldkambris, kuulus kambri büroo koosseisu. 1938. aasta mai amnestiaga kuulus F. Okk küll vabastamisele, kuid Eesti riigile ohtliku välisriigi kodanikuna otsustati Eestist välja saata. Ta viidi koos viie [[poliitvang]]iga (Tuberik, Tuul, Kivisson, Veidenberg ja I. Jakobson) poliitilisse politseisse ülekuulamisele ja teatati, et ta kuulub [[NSV Liit]]u tagasisaatmisele. 6. augustil teatas poliitilise politsei assistent Pipar, et [[NSVL]] keeldus neid vastu võtmast. [[14. august]]il [[1938]] viidi 8-liikmeline väljasaadetavate ([[Aleksander Elsa]], [[Eduard Kevato]], [[Alviine Kin-Puusep]], [[Osvald Kivisson]], Feodor Okk, [[Voldemar Tuberik]], [[Osvald Tuul]], [[Fromhold Veidenberg]]) grupp [[Narva-Jõesuu]]sse ja saadeti sealt kalapaadiga Venemaa poole.
 
[[14. august]] [[1939]] – [[12. mai]] [[1940]] oli Okk [[NKVD]] Leningradi oblasti sisevanglas. Juurdlus tema suhtes lõpetati ja Okk vabastati. Samal ajal, 1939. aasta septembrist alates, oli Okk Punaarmee poliittöötaja [[Leningradi sõjaväeringkond|Leningradi sõjaväeringkonna]] Poliitvalitsuses. 1940. aasta maiks oli Okk ka parteilise kontrolli läbi teinud, vana parteipilet oli vahetatud uue vastu. Mais 1940 töötas Okk [[Pulkovo]]s [[Astronoomiline Peaobservatoorium|Astronoomilises Peaobservatooriumis]] direktori asetäitjana administratiiv- ja majanduse alal. [[13. juuli]] [[1939]] kinnitas [[Georgi Dimitrov]] F. Okki kandidatuuri sidemete taastamiseks EKP-ga, s.t. Eestis valitseva olukorra väljaselgitamiseks<ref>(J. Ant, Eesti 1939–1941. Tallinn, 1999, lk. 69)</ref>.
 
==1940. aasta==
[[14. august]] [[1939]] – [[12. mai]] [[1940]] oli Okk [[NKVD]] Leningradi oblasti sisevanglas. Juurdlus tema suhtes lõpetati ja Okk vabastati. Samal ajal, 1939. aasta septembrist alates, oli Okk Punaarmee poliittöötaja [[Leningradi sõjaväeringkond|Leningradi sõjaväeringkonna]] Poliitvalitsuses. 1940. aasta maiks oli Okk ka parteilise kontrolli läbi teinud, vana parteipilet oli vahetatud uue vastu. Mais 1940 töötas Okk [[Pulkovo]]s [[Astronoomiline Peaobservatoorium|Astronoomilises Peaobservatooriumis]] direktori asetäitjana administratiiv- ja majanduse alal. [[13. juuli]] [[1939]] kinnitas [[Georgi Dimitrov]] F. Okki kandidatuuri sidemete taastamiseks EKP-ga, s.t.st Eestis valitseva olukorra väljaselgitamiseks<ref>(J. Ant, Eesti 1939–1941. Tallinn, 1999, lk. 69)</ref>.
Juulis 1940 saadeti Okk Eestisse ja pandi kohe [[EK(b)P Tallinna linnakomitee]] sekretäriks. Lisaks parteilisele kõrgele kohale oli jaanuarist 19. juunini 1941 veel [[Tallinna linna TRSN Täitevkomitee]] liige. [[EK(b)P KK büroo]] otsusega 03.03.1941 kinnitati F. Okk [[EK(b)P Keskkomitee|EK(b)P KK]] sekretäriks transpordi alal ja sellega seoses vabastati EK(b)P Tallinna LK sekretäri kohalt.
 
Juulis 1940 saadeti Okk Eestisse ja pandi kohe [[EK(b)P Tallinna linnakomitee]] sekretäriks. Lisaks parteilisele kõrgele kohale parteis oli Okk jaanuarist 19. juunini 1941 veel [[Tallinna linna TRSN Täitevkomitee]] liige. [[EK(b)P KK büroo]] otsusega 03.03.1941 kinnitati FOkk 03.märts Okk1941 [[EK(b)P Keskkomitee|EK(b)P KK]] sekretäriks transpordi alal ja sellega seoses vabastati EK(b)P Tallinna LK sekretäri kohalt.
 
==Teises maailmasõjas==
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] algul määrati F. Okk [[Balti sõjaväeringkond|Balti sõjaväeringkonna]] piirivalvevägede koosseisus loodud [[hävituspataljon]]ide operatiivgrupi staabi komissariks. Lisaks sai Okk EK(b)P KK büroo otsusega ülesande organiseerida [[10. juuli]]ks [[1941]] 700 inimesest koosnev partisanipolk. See suurejooneline ülesanne jäi täitmata. 23. juulil loodi [[Eesti NSV vabariiklik partisanisalkade staap]], kuhu kuulus ka F. Okk. Augusti teisel poolel, kui peamine strateegiline ülesanne oli Tallinna kaitse, koondati Punalipulise [[Balti Laevastik]]u Sõjanõukogu käsul kõik hävituspataljonid Tallinna lähiümbrusest 1. Eesti jalaväepolku (1. Eesti Kütipolk),. Polgu komandör oli kapten [[Mihhail Pasternak]], komissar F.Feodor Okk. Ametliku versiooni järgi langesid nii M. Pasternak kui F. Okk [[Peningi sovhoos]]i juures toimunud lahingus 23. augustil. [[Nikolai Karotamm]] kirjutas aruandes ENSV ja [[Tallinna vallutamine (1941)|Tallinna linna kaitsmisest]] [[Andrei Ždanov]]ile (Leningradis [[14. september]] [[1941]]), et juba esimeses lahingus polk purustati, komandör ja komissar kadusid jäljetult.
 
== Mälestuse jäädvustamine==
24. septembril [[1968]] toimus Tallinnas [[Estonia (teater)|Estonia teatris F.]] Okki ja M. Pasternaki põrmude pidulik mälestusaktus ning nende põrmud maeti ümber Tallinna [[Metsakalmistu]]le<ref>Sirgjoonel. Mälestusi Tallinna kommunitlike noorte tegevusest 1917–1986. Valentin Villemsoo. "Leegitseva suve mälestusi", lk 64, Tallinn "Eesti Raamat" 1988</ref>.
 
[[Loitsu tänav]] [[Tallinn]]as kandis aastatel [[1979]]–[[1994]] Feodor Oki nime.
Tema auks nimetati [[2. veebruar]]il [[1978]] Balti sõjaväeringkonna parim piirivalvekordon nr 7<ref>Сост. Г. М. Игнаткович, В. А. Мельничук. [http://militera.lib.ru/prose/russian/sb_pogranichnaya_zastava/23.html Сборник Пограничная застава], М.: Политиздат, 1980. — 304 с</ref>.
 
Feodor Oki nime kandsid ka Tallinna 2. Keskkooli (nüüdnenüüdse [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkooli]]) pioneerimalev ja, Aste 8-klassiline koolkooli (Kingissepa raj) ja Kaarma 8-klklassilise kooli pioneerimalevpioneerimalevad.
 
== Viited ==