Kohvipuu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
viitetõrgete eemaldamine |
Resümee puudub |
||
19. rida:
| levikukaart =
| levikukaardi_seletus =
| sünonüümid = * ''Buseria'' <span class="Person">T.Durand</span>
* ''Cafe'' <span class="Person">Adans.</span>
* ''Hexepta'' <span class="Person">Raf.</span>
* ''Leiochilus'' <span class="Person">Hook. f.</span>
* ''Nescidia'' <span class="Person">A.Rich.</span>
* ''Paolia'' <span class="Person">Chiov.</span>
* ''Pleurocoffea'' <span class="Person">Baill.</span>
* ''Psilanthopsis'' <span class="Person">A.Chev.</span>
* ''Solenixora'' <span class="Person">Baill.</span>
}}
[[Pilt:CoffeeCatucai.jpg|pisi|[[Araabia kohvipuu]] viljad]]
28. rida ⟶ 36. rida:
==Süstemaatika, taksonoomia ja nomenklatuur==
Perekonna ''Coffea'' esitas [[1753]] [[Carl von Linné]] raamatus "[[Species Plantarum]]", lk 172. Kohvipuu perekond kuulub [[madaralised|madaraliste]] sugukonna alamsugukonna ''[[Ixoroideae]]'' [[triibus]]esse ''[[Coffeeae]]''. [[Tüüpliik]] on [[araabia kohvipuu]]. Perekond ''Coffea'' jaguneb [[alamperekond]]adeks ''[[Baracoffea]]'' ja ''[[Coffea (alamperekond)|Coffea]]''. Alamperekonnana on vaadeldud ka [[parakohvipuu]]d (''Psilanthus''), mis on nüüd kas liidetud alamperekonna ''Coffea'' koosseisu või vaadeldud eraldi perekonnana. ▼
Perekonda kuulub umbes 124 liiki. Mõned neist avastati alles 21. sajandil. Üheksat liiki kasvatatakse ja kasutatakse [[Kohv|kohvi]] valmistamiseks.▼
==Levila==▼
Kohvipuude looduslikuks levilaks on [[Aafrika manner|Aafrika mandri]] [[troopika|troopilised]] alad.▼
==Morfoloogia==
Kohvipuud on [[igihaljas|igihaljad]] [[lehtpuu]]d või [[lehtpõõsas|lehtpõõsad]]. Kohvipuul on [[leheroots|roots]]uga [[lihtleht|lihtlehed]]. [[Lehelaba]] on läikiv. [[Leheseis]] on [[vastak leheseis|vastak]]. [[Abilehed]] võivad olla suured kuni väikesed. Valged või kreemjad [[jasmiin]]ilõhnalised [[õis|õied]] asetsevad paljuõieliste [[ebasarikas|ebasarikaina]].▼
Punases, kollases või mustas [[luuvili|luuviljas]] on harilikult kaks [[seeme]]t ehk nn [[kohviuba]], mis ei ole botaanilises mõttes oad. Seemned võivad olla kollakashallid või sinakasrohelised. Esialgu on viljad rohelised, küpsedes aga muutuvad punaseks ja meenutavad pisut kirsse. Kohvipuu vili on korjamiseks küps umbes 8 kuuga. Üks kohvipõõsas toodab aastas keskmiselt 2,5 kilo vilju, millest saadakse ligikaudu 0,5 kg kohviube. ▼
▲Perekond ''Coffea'' jaguneb [[alamperekond]]adeks ''[[Baracoffea]]'' ja ''[[Coffea (alamperekond)|Coffea]]''. Alamperekonnana on vaadeldud ka [[parakohvipuu]]d (''Psilanthus''), mis on nüüd kas liidetud alamperekonna ''Coffea'' koosseisu või vaadeldud eraldi perekonnana.
Kohvipuud võivad looduses kasvada 6–7 meetri kõrguseks. Kuna saagi koristamine käib käsitsi, siis pügatakse puud korjamise hõlbustamiseks paari meetri kõrgusteks [[põõsas]]teks. Kohvipuu õitseb pärast iga [[vihmaperiood]]i, seega võib kohvipuult leida
Pilt:Coffea robusta B.jpg|Kongo kohvipuu
Pilt:Coffea arabica Malaysia.JPG|Araabia kohvipuu
Pilt:Starr 070617-7324 Coffea arabica.jpg|Valmivad kohvioad
Pilt:Coffea-arabica-berries.JPG|Kohvisaak
Pilt:Coffea racemosa berries.jpg|Coffea racemosa
Pilt:Coffee Flowers.JPG|Õitsev kohvipuu
Pilt:Coffee Flowers Show.jpg|Õitsvad kohvipõõsad
</gallery>
==Kasutamine==▼
[[Araabia kohvipuu]]lt, [[kongo kohvipuu]]lt, [[libeeria kohvipuu]]lt, [[bengali parakohvipuu]]lt (mida võidakse arvata kohvipuu perekonda), [[arabusta kohvipuu]]lt ja veel mõnelt liigilt saadakse [[kohvioad|kohviube]], millest valmistatakse
Suurimad kohvitootjad on [[Brasiilia]] (umbes 30%) ja [[Colombia]] (umbes 10% maailma kogutoodangust){{lisa viide}}. Suurim importija on [[USA]], aga kõige rohkem tarbitakse kohvi ühe elaniku kohta [[Skandinaavia ]]maades{{lisa viide}}.▼
▲Perekonda kuulub umbes 124 liiki. Mõned neist avastati alles 21. sajandil.
== Liigid ==
Siin on loetletud tunnustatud liigid. Autoritähise kõrval on ära toodud ka esmakirjelduse aasta.
159. rida ⟶ 181. rida:
* ''[[Coffea vohemarensis]]'' <span class="Person">A.P.Davis & Rakotonas.</span>, Bot. J. Linn. Soc. 142: 111 (2003).
* ''[[Coffea zanguebariae]]'' <span class="Person">Lour.</span>, Fl. Cochinch.: 145 (1790).
▲==Levila==
▲Kohvipuude looduslikuks levilaks on [[Aafrika manner|Aafrika mandri]] [[troopika|troopilised]] alad.
▲Kohvipuul on [[leheroots|roots]]uga [[lihtleht|lihtlehed]]. [[Lehelaba]] on läikiv. [[Leheseis]] on [[vastak leheseis|vastak]]. [[Abilehed]] võivad olla suured kuni väikesed.
▲Punases, kollases või mustas [[luuvili|luuviljas]] on harilikult kaks [[seeme]]t ehk nn [[kohviuba]], mis ei ole botaanilises mõttes oad. Seemned võivad olla kollakashallid või sinakasrohelised. Esialgu on viljad rohelised, küpsedes aga muutuvad punaseks ja meenutavad pisut kirsse. Kohvipuu vili on korjamiseks küps umbes 8 kuuga. Üks kohvipõõsas toodab aastas keskmiselt 2,5 kilo vilju, millest saadakse ligikaudu 0,5 kg kohviube.
▲Kohvipuud võivad looduses kasvada 6–7 meetri kõrguseks. Kuna saagi koristamine käib käsitsi, siis pügatakse puud korjamise hõlbustamiseks paari meetri kõrgusteks [[põõsas]]teks. Kohvipuu õitseb pärast iga [[vihmaperiood]]i, seega võib kohvipuult leida üheagselt nii õisi kui ka marju.
▲==Kasutamine==
▲[[Araabia kohvipuu]]lt, [[kongo kohvipuu]]lt, [[libeeria kohvipuu]]lt, [[bengali parakohvipuu]]lt (mida võidakse arvata kohvipuu perekonda), [[arabusta kohvipuu]]lt ja veel mõnelt liigilt saadakse [[kohvioad|kohviube]], millest valmistatakse [[kohv]]i. Põhiosa kohviubadest saadakse araabia kohvipuu ([[araabika kohv]]) ja kongo kohvipuu ([[robusta kohv]]) istandustest. Araabia kohvipuult saadavad kohvioad on suuremad kui kongo kohvipuult saadavad ja puu ise on ka kõrgem.
▲Suurimad kohvitootjad on [[Brasiilia]] (umbes 30%) ja [[Colombia]] (umbes 10% maailma kogutoodangust){{lisa viide}}. Suurim importija on [[USA]], aga kõige rohkem tarbitakse kohvi ühe elaniku kohta [[Skandinaavia ]]maades{{lisa viide}}.
▲Kohviube kokkuost Suurfirmad, kes kohviube kokku ostavad, on tuntud selle poolest, et nad farmeritele väga vähe maksavad. Seda on peetud [[uuskolonialism]]i vormiks. [[1988]] tekkis liikumine "[[Aus kaup]]", mis propageerib austavat suhtumist farmeritesse ja tootjamaa loodusesse. "Ausa kauba" liikumine on kõige levinum kohvi, vähem muude põllumajandussaaduste tootmises.
==Viited==
| |||