Krimmitatarlased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
16. rida:
[[1783]]. aastal vallutas [[Venemaa]] Krimmi. Paljud krimmitatarlased põgenesid Vene võimu eest Türgisse. Arvestataval hulgal krimmitatarlasi lahkus Krimmist veel ka [[1850. aastad|1850.]]–[[1860. aastad|1860.]] aastatel pärast [[Krimmi sõda]]. Samal ajal asustas tsaarivalitsus Krimmi intensiivselt [[venelased|venelastega]]. Selle tulemusel jäid krimmitatarlased vähehaaval Krimmis vähemusse.
[[1917]]. aasta detsembris kuulutas krimmitatarlaste esinduskogu Kurultai välja [[Krimmi Rahvavabariik|Krimmi Rahvavabariigi]], kuid veebruaris [[1918]] likvideeriti see [[bolševikud|bolševike]] poolt. Lõplikult langes Krimm bolševike kätte [[1920]]. aasta novembris. [[1921]]. aastal moodustati [[Krimmi ANSV]] mis kuulus [[
Nõukogude juhtkond süüdistas krimmitatarlasi koostöös Saksa okupatsioonivõimudega [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal ja võttis [[11. mai]]l [[1944]] vastu otsuse krimmitatarlased Krimmist [[deporteerimine|deporteerida]]. [[18. mai]]l [[1944]] algas krimmitatarlaste ja teiste ebausaldusväärseks peetud rahvaste deporteerimine. Ühtekokku deporteeriti 228 543 inimest, neist 191 014 krimmitatarlast. Deporteeritud viidi põhiliselt [[Usbekistan]]i, vähemal määral ka [[Kasahstan]]i, [[Tadžikistan]]i ja [[Venemaa]]le. Ametlikel andmetel hukkus küüditatutest esimese aasta jooksul 20%.
| |||