Katalaani rahvuslus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
viitetõrke eemaldamine
7. rida:
Katalaani rahvusluse arengus mängis olulist rolli 19. sajandil populaarsust kogunud ''Renaixença'' (eesti keeles 'taassünd') liikumine. ''Renaixença'' näol on tegu 1830. aastatel alanud poliitilise, kultuurilise ja kirjandusliku liikumisega, mille eesmärgiks oli Kataloonia omavalitsuse ning [[institutsioon]]ide taastamine, katalaani keelele ametliku tunnustuse saavutamine ning üldisemalt katalaani keele ja kultuuri edendamine ning säilitamine. Enamasti peetakse liikumise algusaastaks 1833. aastat, kui [[Bonaventura Carles Aribau]] avaldas oma "Oodi isamaale".<ref name="Generalitet de Catalunya"> [http://www20.gencat.cat/portal/site/culturacatalana/menuitem.0b9b63f2f0392d88f94a9710b0c0e1a0/?vgnextoid=841c5c43da896210VgnVCM1000000b0c1e0aRCRD&vgnextchannel=841c5c43da896210VgnVCM1000000b0c1e0aRCRD&vgnextfmt=default], Generalitet de Catalunya </ref>
 
Renaixença oli liikumine, mis sarnaselt teiste [[romantism|romantistlik]]-rahvuslike liikumistega rõhutas ajaloo ja ajaloolise kodumaa olulisust rahvusliku identiteedi kujundamisel. Rahvusliku identiteedi loomise ajaloolise baasina kasutati eelkõige [[keskaeg]]a kui perioodi, mil Kataloonia seadused ja poliitiline organisatsioon olid olnud sõltumatud.<ref name=" Enciclopedia Catalana "/> Kui algul oli tegemist elitaarse liikumisega, siis hiljem, tänu kirjanikele ja perioodikaväljaannetele, kes propageerisid igati katalaani keele kasutamist, levis see ka laiematesse massidesse.<ref name="Generalitet de Catalunya"> [http://wwwwww20.grecgencat.netcat/cgibinportal/hecangclsite/culturacatalana/menuitem.pgm0b9b63f2f0392d88f94a9710b0c0e1a0/?&USUARIvgnextoid=841c5c43da896210VgnVCM1000000b0c1e0aRCRD&SESSIOvgnextchannel=841c5c43da896210VgnVCM1000000b0c1e0aRCRD&NDCHECvgnextfmt=0224838&PGMORI=E Catalanismdefault], KatalaaniGeneralitet entsüklopeediade Catalunya </ref>
Kui algul oli tegemist elitaarse liikumisega, siis hiljem, tänu kirjanikele ja perioodikaväljaannetele, kes propageerisid igati katalaani keele kasutamist, levis see ka laiematesse massidesse.<ref name="Generalitet de Catalunya"> [http://www20.gencat.cat/portal/site/culturacatalana/menuitem.0b9b63f2f0392d88f94a9710b0c0e1a0/?vgnextoid=841c5c43da896210VgnVCM1000000b0c1e0aRCRD&vgnextchannel=841c5c43da896210VgnVCM1000000b0c1e0aRCRD&vgnextfmt=default], Generalitet de Catalunya </ref>
 
Tuntumateks katalaani rahvusluse ideoloogideks sellest perioodist on [[Valenti Almirall]] (1841–1904) ja [[Enric Prat de la Riba]] (1870–1917).<ref name=" Guibernau ">„Nationalism and Intellectuals in Nations without State: the Catalan case.“ Political Studies, 48, 1000 – 1001 </ref> Seejuures Almiralli "Lo Catalanisme" (1886) on käsitletav esimese rahvusliku programmina, milles oli toimunud üleminek [[regionalism]]ilt [[natsionalism]]ile.<ref name="Conversi"> Conversi, Daniele (1997) „The Basques, the Catalans and Spain.“ London: Hurst </ref> Selle perioodi olulisemateks [[perioodika]]väljaanneteks olid ajalehed ''La Renaixença'' (1871), mis andis hiljem nime kogu liikumisele, ning Valenti Almiralli väljaantav ''Diari Catala'' (1879).