Objekt (filosoofia): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
10. rida:
Objekti mõiste ei ole sellega veel ammendatud. Laiemas tähenduses on tunnetuse objekt kõik kogemuste jõest (''aus dem Flusse der Erlebnisse'') tähelepanu abil väljatõstetu (''durch die Aufmerksamkeit Herausgehobene''), mis muudab objektid rohkm või vähem meelevaldseks (''willkürlich''). Ka pole olemas objektiks paigutamist (''Objekt-Setzung'') ilma, kuigi vastu tahtmist, välise maailma objektide üldiseima ja konstantseima paigutusviisita (''Es gibt aber auch eine Objekt- Setzung ohne, ja wider Willen, und die allgemeinste, konstanteste Art derselben ist die Setzung der Objekte der Außenwelt'').
 
Algusest peale tunneb Mina (''das Ich''), kogeja (''das Erlebende''), oma olemises ja tegevuses (''in seinem Sein und Tun'') "väljastpoolt" (''"von außen"'') (st mitte läbi iseeenda määratud (''nicht durch sich selbst bestimmt'')) "mõjutatuna", "muudetuna" (''"affiziert", "modifiziert"''), ta tunneb enda selgepilgulisust oma tegevuses, toimes, tahtes pärsituna (''wahrnehmend in seinem Tun, Wirken, Wollen gehemmt''), ta kogeb (''erfährt'') pidevat vastuseisu (''einen konstanten Widerstand''). Psühholoogiliselt lokaliseerub see vastupanu tajusisude kompleksides (''Komplexen von Wahrnehmungsinhalten''), hiljem kogemussisude reeglipärastes seostes (''in gesetzmäßigen Zusammenhängen von Erfahrungsinhalten'') üldiselt. Intinktiiv-assotsiatiivselt (''instinktiv-assoziativ'') tähendab Mina (''das Ich'') kannatada vastuseisu (''den erlittenen Widerstand'') kui aktiivse "vastu-seisu" toimet (''Wirkung eines aktiven "Wider-Stehens"''), milles asjade komplekside sarnasus oma enda kehakompleksidega (''die Ähnlichkeit der Ding-Komplexe mit seinem eigenen Leib-Komplexe'') (tuletatud objektile (''dem direkten Objekt'')) oma tajutavuse "seespoolsuse", subjektiivsuse, aktiivsusega (''"Innerlichkeit"'', Subjektivität, Aktivität in das Wahrgenommene'') põhjustab (vt [[introjektsioon]] (''Introjektion'')). Nii on välise maailma objektid enamat kui ettekujutused (''Vorstellungen''), ka enam kui ettekujutuskoondid (''Vorstellungszusammenhänge''), st nad tähendavd, esindavad "transtsendentseid faktoreid" (''"transzendente Faktoren"''), mis, kuigi algselt mõeldud mina enda tahte analoogina (''dem eigenen Willen des Ich analog gedacht''), hiljem, teadusliku arengu edenedes muutusid abstraktseteks, kvalitatiivselt määratlemata jäävateks "jõududeks" (''qualitativ unbestimmt gelassenen "Kräften"'').