Redaktsioon: 16. oktoober 2016, kell 23:53 redigeeri Andrus Kallastu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 14 813 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. oktoober 2016, kell 23:54 redigeeri eemalda Andrus Kallastu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 14 813 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
6. rida: Eristada on võimalik [[tegevus]]e (''Handeln''), [[tahe\|tahte]] (''Wollen'') ja [[tunnetus]]e ([[mõtlemine\|mõtlemise]], [[taju]]) (''Erkennen'' (''Denken'', ''Wahrnehmen'')) objekte. Üldises tähenduses on objekt või ese subjektiivse tegevuse (''Tätigkeit'') [[korrelatsioon\|korrelaat]], see, millele see [tegevus] on "suunatud" (''worauf sich diese "richtet"''), tegevuse ja tahte rünnaku alune (''das vom Tun und Wollen in Angriff Genommene''), töödeldav (''zu Bearbeitende''), [[realiseeritavus\|realiseeritav]] (''zu Realisierende''). Praktiliselt saab objekt "objektiks" tahteakti, tahtepositsiooni kaudu (''Das (praktische) Objekt ist »Objekt« durch eine Willens-Setzung, Willens-Position''). Tahe (''der Wille''), tegevus (''das Tun'') loob, valib püüeldes (''strebend''), määrates (''bestimmend''), eesmärki seades (''zwecksetzend'') oma objekti, teeb iseenesest veel indiferentse "materjali" (''"Stoff"'') esemeks (''Gegenstand''), konkreetseks, määratud tahtesisuks (''Willensinhalt''), tahte eesmärgiks (''Willensziel''). Kuna vaid mõtlemine (tunnetus) (''Denken (Erkennen)'') ise on (tahte-)tegevus (''(Willens-)Tätigkeit''), siis pole tunnetuse või mõtlemise objekt midagi muud kui miski (''dasjenige''), millele tunnetus (''das Erkennen''), tahtmine tunnetada (''der Erkenntniswille'') oma tõlgendav-töötleva vaimutegevuse (''auffassend-verarbeitende Geistestätigkeit'') suunab, milles see iseenesest veel määramata "materjali" teatud tähelepanu esemeks (''Gegenstand der Aufmerksamkeit'') tõstab ja seda intellektuaalselt vormib, kujundab. "Objekt" on igal juhul nii praktiliselt kui ka teoreetiliselt [[refleksioon]]i mõiste (''Reflexionsbegriff''), koosnedes teatud tähelepanekutest (algselt paika pandud, samas rohkem ~~esileküünivatest~~esileküündivatest) üldise kogemuse lahutamise (''Scheidung der Gesamterfahrung'') kohta kaheks faktoriks, momendiks, küljeks. Tajuja kui niisugune (''das Perzipierende, Apperzipierende als solches'') on subjekt, tajutav (''das Percipierte, Apperzipierte'') [on] objekt, milles ja millega (miks ka mitte mille läbi) (''im und mit dem (wenn auch nicht durch den)'') tunnetuse akt (''Akt des Erkennens''): pole olemas objekti (kui objekti) ilma subjektita (''kein Objekt (als Objekt) ohne Subjekt'') - aga ka subjekti (subjektiivset tegevust ilma objektita (''kein Subjekt (keine subjektive Tätigkeit) ohne Objekt''). Objekti mõiste ei ole sellega veel ammendatud. Laiemas tähenduses on tunnetuse objekt kõik kogemuste jõest (''aus dem Flusse der Erlebnisse'') tähelepanu abil väljatõstetu (''durch die Aufmerksamkeit Herausgehobene''), mis muudab objektid rohkm või vähem meelevaldseks (''willkürlich''). Ka pole olemas objektiks asetamist (''Objekt-Setzung'') ilma, kuigi vastu tahtmist, välise maailma objektide üldiseima ja konstantseima asetusviisita (''Es gibt aber auch eine Objekt- Setzung ohne, ja wider Willen, und die allgemeinste, konstanteste Art derselben ist die Setzung der Objekte der Außenwelt'').

Objekt (filosoofia): erinevus redaktsioonide vahel