Redaktsioon: 28. juuli 2015, kell 19:45 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 378 muudatust P jutumärgid Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. oktoober 2016, kell 23:51 redigeeri eemalda Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 872 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: ~~{{keeletoimeta}}~~ [[Pilt:Pirgu mõisa peahoone1.jpg\|pisi\|Peahoone eestvaates]] [[Pilt:Pirgu mõisa peahoone2.jpg\|pisi\|Peahoone tagantvaates]] '''Pirgu mõis''' ([[saksa ~~keeles~~keel]]es ''Pirk'') oli [[~~rüütlimõis~~Harjumaa]]l [[Juuru kihelkond\|Juuru kihelkonnas]] asunud [[~~Harjumaa~~rüütlimõis]]l,. ~~tänapäeval~~Tänapäeval jäävad mõisa alad [[~~Juuru~~Rapla ~~vald~~maakond\|~~Juuru valla~~Raplamaale]] ~~territooriumile~~ [[~~Rapla~~Juuru ~~maakond\|Rapla maakonnas~~vald]]a.▼ [[Pilt:Pirgu mõisa park.jpg\|pisi\|Mõisa park]]▼ ▲'''Pirgu mõis''' (saksa keeles ''Pirk'') oli [[rüütlimõis]] [[Juuru kihelkond\|Juuru kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l, tänapäeval jäävad mõisa alad [[Juuru vald\|Juuru valla]] territooriumile [[Rapla maakond\|Rapla maakonnas]]. ==Ajalugu== Pirgu (saksa keeles Pirck) mõis eraldati [[Angerja mõis]]ast [[1662]]. aastast, mil mõis kuulus [[Otto Johann von Uexküll]]ile.▼ ▲Pirgu (~~saksa~~tollase ~~keeles~~saksakeelse nimega ''Pirck'') mõis eraldati [[Angerja mõis]]ast [[1662]].<ref>[[Eesti ~~aastast~~kohanimeraamat]], ~~mil~~lk. ~~mõis~~489</ref>. Tollal kuulus mõis [[Otto Johann von Uexküll]]ile. Pärast [[Põhjasõda]] läks mõis [[Peetz]]ide suguvõsa omandusse. Mõis oli Juuru kihelkonna väiksem nii rahvaarvult kui ka maade suuruselt.▼ ▲Pärast [[Põhjasõda]] läks mõis [[Peetz]]ide ~~suguvõsa omandusse~~suguvõsale. Mõis oli Juuru kihelkonna ~~väiksem~~väikseim nii rahvaarvult kui ka ~~maade suuruselt~~pindalalt. Mahtudelt tagasihoidlikumana kordas ta Pirgus Hõreda iseloomu. Stiilipuhtus ja ühisjooned nii proportsioonides, akende kujus ja stukitöös. Erakordselt suurt tähelepanu pöörati ka pargile, kus seniajani on tunda [[inglise pargistiil]]i mõju.▼ ▲~~Mahtudelt~~Pirgu ~~tagasihoidlikumana~~mõis ~~kordas~~meenutab ta[[Hõreda ~~Pirgus~~mõis]]a, ~~Hõreda~~olles ~~iseloomu~~siiski tagasihoidlikuma suurusega. ~~Stiilipuhtus~~Ühisjooned ja ~~ühisjooned~~stiilipuhtus ~~nii~~ilmnevad proportsioonides, akende kujus ja stukitöös. ~~Erakordselt suurt~~Suurt tähelepanu pöörati ka pargile, kus seniajani on tunda [[inglise pargistiil]]i mõju. Pärast [[Hõreda mõis]]a müüki [[1819]]. aastal ostis Pirgu mõisa 90 000 [[bankorubla]] eest [[Gideon von Staal]].▼ ▲Pärast [[Hõreda ~~mõis]]a~~mõisa müüki [[1819]]. aastal ostis Pirgu mõisa 90 000 [[bankorubla]] eest [[Gideon von ~~Staal~~Stahl]]. [[1847]] omandasid 39 000 [[hõberubla]] eest mõisa [[Wulfsdorff]]id ja [[1887]] [[Hagemeister]]id. 18. rida ⟶ 17. rida: [[1901]]. aastal omandasid mõisa [[Wetter-Rosenthal]]id, kelle kätte jäi mõisasüda ka pärast [[1919]]. aasta võõrandamist. Pärast mõisate võõrandamist jaotati park 3 [[asundustalu]] vahel, mõisahoone jäi Madelene von Wetter-Rosentthali valdusse. Pirgu mõisas veetis oma lapsepõlve ja hilisemad eluaastad baltisaksa [[skulptor]] ja graafik [[Constanze von Wetter-Rosenthal]]. Pärast [[~~teine~~Teine maailmasõda\|~~teist~~Teist maailmasõda]] mõisakompleks lagunes. Mõisapark kuulus pärast sõda kõigepealt [[Rapla rajoon]]i Tööstuskombinaadile ~~ning~~, aastast [[1948]] [[Koidu kolhoos]]ile ~~ning~~ja pärast ~~seda ka~~ [[Jõud (spordiühing)\|spordiühingule Jõud]]. [[Pilt:Pirgu mõisa peahoone a.jpg\|pisi\|Pirgu mõisa peahoone]] [[Pilt:Pirgu mõisa peahoone 01.jpg\|pisi\|Pirgu mõisa sisevaade]] Aastatel [[1984]]–[[1987]] taastati [[Rapla Agrotööstuskoondis]]e initsiatiivil mõisa peahoone ja park, [[arhitekt]] oli [[Ants Evart]] ja [[sisekujundaja]] [[Hellekai Põldra]]. Mõisa taastamisel olid aluseks vanad joonised ja pildid. ~~Pirkku~~Pirku kujunes koolituste ja ürituste toimumise koht. Tegevuse alustala oli [[Pirgu Mälusektor]], mida juhtisid [[Ülo Vooglaid]] ja [[Merle Karusoo]]. Viimane lavastas Pirgu võlvsaalides etendusi eestlaste elulugudest,. ~~näidendites~~Näidendites esinesid vennad Johansonid, [[Katrin Saukas]], [[Marko Matvere]] jpt. Õigusjärgse Eesti Vabariigi taastamisega ning riikliku rahastamise lõppemisel jäi mõis hooldamata ja kütteta ning tollane omanik, Raplamaa Tootjate Liit müüs mõisa 2 miljoni [[Eesti kroon]]i eest maha. [[1994]]. aastast on mõis eravalduses. Mõisa praegune ainuomanik on õppejõud ja [[psühholoog]] [[Ruth-Kaja Pekk]], kes on pärit mõisa lähistelt,. ~~temaga~~Temaga koos juhib mõisa tema tütar [[Eva Garmider-Laur]]. ~~[[Muinsuskaitse]] all olevas mõisahoones~~Mõisahoones toimuvad tänapäeval koolitused, peod ja ~~peod,~~ pulmad. Stiilipuhtas ~~kõrgklassitsismis~~[[kõrgklassitsism\|kõrgklassitsistlikus]] stiilis ehitatud ja taastatud mõisahoone on [[muinsuskaitse]] all. [[Pirgu mõisa park]] on võetud [[looduskaitse]] alla. ▲[[Pilt:Pirgu mõisa ~~park~~peahoone 02.jpg\|pisi~~\|Mõisa park~~]] [[Pilt:Pirgu mõisa peahoone 04.jpg\|pisi]]▼ [[Pilt:Pirgu mõisa peahoone 03.jpg\|pisi]]▼ ==Mõisakompleks== Algselt oli mõisa peahooneks tagasihoidlik puitehitis, mille asemele Gideon von Stahl lasi [[1820]]. aastal ehitada esindusliku kivist hoone. Härrastemaja ümber rajati ka liigirikas Inglise stiilis [[Pirgu mõisa park]].▼ ~~Pirgu stiilipuhtas [[klassitsism\|kõrgklassitsistlik]] peahoone omab ühiseid jooni Hõreda mõisaga.~~ ▲Härrastemaja ümber rajati ka liigirikas Inglise stiilis [[Pirgu mõisa park]]. Praegune Pirgu mõisahoone taastati vanade jooniste ja piltide alusel 1987. aastal. ~~==Pildid==~~ ~~<gallery>~~ ~~Pirgu mõisa peahoone 02.jpg~~ ▲Pirgu mõisa peahoone 04.jpg ▲Pirgu mõisa peahoone 03.jpg ▲Pirgu mõisa peahoone 01.jpg ▲Pirgu mõisa peahoone a.jpg ~~</gallery>~~ ==Vaata ka== *[[Eesti mõisate loend]] == Viited == {{Viited}} ==Välislingid==

Pirgu mõis: erinevus redaktsioonide vahel