Omadus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Omadus''' on asjale omane viis olla (''eine dem Dinge eigene Art zu sein''), asja olemise viis (''eine Seinsweise des Dinges''). Asi on ühik (''die Einheit''), enda omaduste "kandja" (''der "Träger" seiner Eigenschaften''). Omaduse mõistes paikneb esmalt (empiiriline) kuuluvus asja juurde (''Zugehörigkeit zu einem Dinge''), millegi sisaldumine kompleksis (''das Enthaltensein eines Etwas in einem Komplex'') ning teiseks "inherentsusinherentsi"-suhe (''die Beziehung der »Inhärenz«''), kvaalide "omamine" osana asjast (''das »Haben« des Quale seitens des Dinges''), analoogselt mõeldes kogeva Mina teadvusseisunditele (''analog gedacht dem Verhältnisse der Bewußtseinszustände zum erlebenden Ich''). Formaalselt tekib omaduse mõiste [[apertseptsioon]]i analüütilise funktsiooni saadusena (''Produkt der analytischen Funktion der Apperzeption'') samaaegselt asja mõistega, kusjuures eeskujuks (''vorbildlich'') on sisemine kogemus (''die innere Erfahrung''). Omadus on see, mis asjale kui (suhteliselt) kestvale (''dauernder''), konstantsele (''konstanter''), oma "olemuses" õigustatud olekus on antud (''in dessen "Wesen" begründeter Zustand zuerkannt wird'').