Andres Larka: erinevus redaktsioonide vahel

Riigikogu eelnõu kukkus juunis 1933 toimunud rahvahääletusel teist korda läbi. Süvenenud poliitilise ja majandusliku kriisi tingimustes sulges [[Jaan Tõnisson]]i valitsus [[11. august]]il [[1933]] mitu poliitilist organisatsiooni, sealhulgas Vabadussõjalaste Keskliidu. See ei vähendanud poliitilisi pingeid ja kui oktoobris 1933 vabadussõjalaste põhiseaduse eelnõu lõpuks rahvahääletusele pandi, kiitis rahvas selle ülekaalukalt heaks. See tõi kaasa valitsuse tagasiastumise ja vabadussõjalaste legaalse tegevuse taastamise [[30. oktoober|30. oktoobril]] 1933 Eesti Vabadussõjalaste Liidu nime all. 17. detsembril 1933 valiti Andres Larka liidu nõukogu ja keskjuhatuse esimeheks<ref>Vabadussõjalased ütlesid oma sõna. Võitlus, 19. detsember 1933, nr. 122, lk. 9.</ref>.
 
Jaanuaris [[1934]] toimunud kohalikel valimistel saavutasid vabadussõjalased Tallinna ja Tartu linnavolikogus absoluutse enamuse, mida peetakse tänapäeval ka üleriigiliseks valimisvõiduks, samas enamikus omavalitsustes (eriti valdades) enamust ei saavutatud. [[24. jaanuar]]il 1934 hakkas kehtima vabadussõjalaste põhiseadus ja 24. veebruaril 1934 seati üles kandidaadid uue, laiendatud volitustega [[riigivanem]]a [[Riigivanema valimised|valimisteks]]. Vabadussõjalaste Liidu kandidaadiks oli Andres Larka, tema esindajaks Valimiste Peakomitees olid [[Theodor Rõuk]] ja viimase asetäitjaks [[Paul Telg]]<ref>Ka A. Rei kandideerib. Rahvaleht, 24. veebruar 1934, nr. 23, lk. 3.</ref>. Tema vastaskandidaadid olid Konstantin Päts, [[Johan Laidoner]] ja [[August Rei]]. Larka kogus 12. märtsiks 52 436 toetusallkirja (rohkem kui teised kandidaadid kokku; Riigivanema kandidaadiks ülesseadmiseks oli tarvis koguda 10 000 allkirja).<ref>[[Jaak Valge]]. [http://www.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/ValgeJaak_Konstantin_TUNA2007_2.pdf Konstantin Päts, 12. märts ja Moskva]. – ''Tuna'', 2007, nr 2, lk 45.</ref> Vapside kaasatundjana seadis oma kandidatuuri üles rahvusvaheline stratego-diplomaat, [[Jõgeva]]l elanud [[Simeon Teppich]]<ref>Tooma poeg Simeon Teppich. [[Rahvaleht]], 15. veebruar 1934, nr. 38, lk. 7.</ref>.
 
Veebruaris 1934 levitati [[Petserimaa]] vene külades ja [[Petseri]]s vapside propagandabrošüüre, mille esilehele oli kleebitud [[Nikolai II]] pilt. Pildi alla oli kirjutatud: "Põhiseaduse lahingu juht. Vabadussõjalaste poolt Eesti rahvale esitatud kandidaat riigivanema kohale<ref>Tsaar "Nikolenka" Petserimaal. Vaba Maa, 25. veebruar 1934, nr. 47, lk. 4.</ref>."
27

muudatust