Jüri Lina: erinevus redaktsioonide vahel

Jüri Lina avaldas oma tegevuse alguses Eestis 1960.-70–1970. aastail artikleid, arvustusi ja tõlkeid ning koostas raadiosaateid, mis väljendasid [[Eesti NSV]] võimudele ebameeldivaid vaateid. Jüri Lina sai [[1975]] avaldamiskeelu.<ref name="EE">Eesti Entsüklopeedia, 14. köide, Tallinn 2000, lk 247</ref>

Tema populaarsemaid saatesarju oli "[[Pobifo revüü]]", mille esimene saade anti Vikerraadios[[Vikerraadio]]s eetrisse 22. mail 1968. Suvel 1968 tutvus ta Tallinnas ansambli "[[Virmalised"]] asutaja ja helilooja [[Toivo Kurmet]]iga, kelle loomingut ta asus raadios salvestama.

Ta korraldas sügisel 1968 soome popansambli Ernose[[Ernos]]e esinemise [[Estonia kontserdisaaliskontserdisaal]]is. See oli esimese läänemaise pop-grupipopansambli kontsert Eestis.

Lina pidas loenguid tudengeile, õpilastele ja ka ettevõtetes [[ühing "Teadus"|ühingu "Teadus"]] ettevõtmisel. Ta asutas 1972 põranda-aluse kirjastuse "Agart" ja andis käsikirjalises ''[[samizdat]]''-vormis välja kümneid omaaenda raamatuid, aga ka tõlketeoseid erinevatel teemadel, peamiselt [[UFO]]-dest ja [[parapsühholoogia]]st. Tema väljaanneteks olid muu hulgas [[Aleksandr Solženitsõn]]i "Buddha naeratus" ja [[George Orwell]]i "Loomade farm".

Ta oli legendaarse Tartu filmiklubi "[[Amfo"]] asutajaid, olles ühtlasi selle esimene president aastal 1967. Filmiklubi näitas ainult filosoofilisi väärtfilme Tarkovskilt, ParadzhanoviltParadžanovilt, Fellinilt, Antonionilt, Kurosawalt ja teistelt meistritelt. Ta ajendas Andrei Tarkovskit Eestisse külla tulema. Hiljem väntas too Eestis oma filmi "[[Stalker]]".

Mais 1972 korraldas ta Eestis "ansambli [[Ruja]]" kontsertide sarja "Popsalongi" raames, kus ise popmuusikast ülevaateid esitas. Üritus keelustati [[KGB]] algatusel.

Kultuuriringkondades nii Tartus kui ka Tallinnas muutusid populaarseks tema luulelavastused, mida ta põrandaalustel kultuuriõhtutel esitas. Ta tegi koostööd lavastaja ja näitleja [[Jaan ToomingagaTooming]]aga, kellega salvestas luulelavastuse "Virvatuled udus". Imekombel andis [[Eesti Raadio]] selle ka eetrisse.

Pärast tõsiseid konflikte [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee|KGB]]ga pidi Lina [[1979]]. aasta aprillis siirduma [[Helsingi]]sse ja sama aasta augustis [[Rootsi]]. [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee|KGB]] [[polkovnik]] [[Valdur Timusk]] ähvardas teda [[vaimuhaigla]]sse paigutada, kui ta [[NSV Liit|NSV Liidu]] territooriumilt ei lahku, sest tal oli pidevaid kokkupuuteid [[Eesti Demokraatlik Liikumine|Eesti Demokraatliku Liikumise]] esindajatega, sealhulgas [[Sergei Soldatov]]i ja [[Tunne Kelam]]iga, ning vabadusvõitlejatega, sealhulgas [[Mart Niklus]]e ja [[Enn Tarto]]ga. Enda poliitilist jälitamist kirjeldab Lina üksikasjaliselt teoses "[[Öised päevad]]" (Stockholm, 1983, 2005).

Kuni nõukogudeNõukogude korra lagunemiseni kuulus "Öised päevad" keelatud lugemisvara nimistusse, kuhu ''[[glasnost]]i'' perioodil olid jäänud vaid üksikud raamatud. Väliseesti ajakirjanik ja Stockholmi "Eesti Päevalehe" toimetaja [[Ülo Ignats]] kirjutas oma raamatus "Estland mot en ny vår" (Stockholm, 1981, lk. 43), et KGB kontrolli all olnud¨[[VEKSA]]-ühing hoiatas kõiki eestlastest Rootsi külastajaid kokku puutumast Ülo Ignatsi ja Jüri Linaga, keda peeti ideoloogiliselt ohtlikeks inimesteks.