Erinevus lehekülje "I tüüpi diabeet" redaktsioonide vahel

viitetõrgete eemaldamine
P (Tsehhi > Tšehhi)
(viitetõrgete eemaldamine)
=== Geneetika ===
I tüüpi diabeet on polügeenne haigus, mis tähendab, et mitmed erinevad geenid soodustavad selle esinemist samaaegselt.
[[Pärilikkustegur|Pärilike]] faktorite tähtsust näitab diabeeti haigestumise sagenemine kui vanem põeb diabeeti. Isa haiguse korral on lapse risk 5%, ema haiguse puhul 2,5%, I tüüpi diabeet mõlemal vanemal tõstab riski 20%-ni. [[Ühemunakaksikud|Ühemunakaksikutel]] haigestub ühe kaksiku haiguse korral 35–50%-l juhtudest ka teine.<ref name="Eesti diabeediliit"/>[http://www.diabetes.ee/dokument.php?lk=496 Eesti Diabeediliit]
</ref>
 
=== Immunopatoloogia ===
 
== Esinemissagedus ==
Geograafiliselt on haigestumuses suured erinevused. Kõige suurem on see [[soome|Soomes]] – umbes 50 uut juhtu 100 000 elaniku kohta aastas. [[jaapan|Jaapanis]], [[korea|Koreas]] ja [[hiina|Hiinas]] on haigestumus aga kümneid kordi väiksem (0,5–2 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas). [[eesti|Eestis]] on vastav näitaja 10–11 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas.<ref name="Eesti diabeediliit">[http://www.diabetes.ee/dokument.php?lk=496 Eesti Diabeediliit"]</ref>
 
=== Diabeet Eestis ===
2006. aasta veebruari seisuga oli Euroopas 60 miljonit inimest, kellel on diagnoositud prediabeet ehk eeldiabeet, millest Eestis umbes 140 000 inimest.<ref name="Eesti diabeediliit">[http://www.diabetes.ee/dokument.php?lk=23389 Eesti Diabeediliit"]</ref>
DEPAC (Diabetes Experts Panel from Accessing Countries) uuringu eesmärgiks oli selgitada Euroopa Liiduga liitunud maades ([[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Poola]], [[Slovakkia]], [[Sloveenia]], [[Ungari]], [[Tšehhi]], [[Malta]], [[Küpros]]) diabeediseisu ja ravi kvaliteeti, mille jaoks korraldati vaatlusuuring 10 liitunud riigis. Uuringusse hõlmati I ja II tüüpi suhkruhaiged, kelle diabeedistaaž oli vähemalt üks aasta. Eestis osalesid töös 6 keskust. Andmeid koguti patsientide vanuse, pikkuse, kaalu, diabeedistaaži ja tüübi, diabeediravimite kasutamise, erinevate raviskeemide, ravidooside kohta. Lisaks testiti vererõhku ning lipiidide väärtusi. Diabeediravi tõhususe üheks hindamise kriteeriumiks on analüüs [[glütseeritud hemoglobiin|HbA1c]]. HbA1c analüüsiga mõõdetakse [[glütseeritud]] [[Hemoglobiin|hemoglobiini]] taset veres. Eesti diabeetikutest on tulemused head või rahuldavad vaid veerandil diabeetikutest. HbA1c keskmised väärtused Eestis on 8,3–8,6%, normaalväärtuseks peetakse väiksemat kui 6,5% HbA1c väärtust.<ref name="Eesti diabeediliit. Diabeet Eestis">[http://www.diabetes.ee/dokument.php?lk=23389 Eesti diabeediliit. "Diabeet Eestis"] Vaadatud 26.04.2007</ref>
 
75 775

muudatust