Stöhhiomeetria: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Stöhhiomeetria''' on keemia osa, mis käsitleb [[keemiline valem|keemiliste valemite]] ja [[reaktsioonivõrrand]]ite tuletamist ning nendel valemitel ja võrranditel põhinevaid ainehulkade arvutusi.
 
Igale [[keemiline ühend|keemilisele ühendile]] vastab kindel elementkoostis, s.t. erinevate [[keemiline element|elementide]] [[aatom]]ite suhe [[molekul]]is on kindel ja väljendatav täisarvudes (Mõeldud on siin [[naturaalarv]]e, jättes 0 välja. Kui molekuli keemilises valemis mõnel elemendil arv puudub, tähendab see, et selle elemendi aatomeid molekulis on 1). Näiteks [[ammoniaak|ammoniaagi]] NH<sub>3</sub> ''koostise stöhhiomeetria'' on 1:3, s.t. ühe molekuli (või [[mool]]i) ammoniaagi koostises on üks molekul (või mool) [[lämmastik]]ku ja 3 molekuli (või mooli) [[vesinik]]ku. Võttes lisaks stöhhiomeetriale arvesse elementide [[aatommass]]id saame ammoniaagi koostise kilogrammides: 14 kg lämmastikku ja 3 kilogrammi vesinikku annavad 17 kg ammoniaaki.
 
[[keemiline reaktsioon|Keemilises reaktsioonis]] [[reagent|reagentide ]] molekulid reageerivad teatud kindlas suhtes - üks ühele, kaks ühele jne. Kuna reaktsioonis ainet ei teki ega kao ja üks keemiline element ei muutu teiseks, siis iga elemendi hulk reaktsioonis säilib. ''Reaktsiooni stöhhiomeetria'' näitab ainete reaktsioonis osalemise kvantitatiivset suhet. Näiteks ammoniaagi moodustumise tasakaalustatud reaktsioonivõrrand: