Erinevus lehekülje "Reaalsus" redaktsioonide vahel

Suurus jäi samaks ,  4 aasta eest
resümee puudub
[[Aristoteles]], [[Platon]], [[Gottlob Frege]], [[Ludwig Wittgenstein]] ja [[Bertrand Russell]] on teinud vahet reaalsusele vastaval [[mõte|mõttel]] (''thought corresponding to reality''), koherentsel abstraktsioonil (''coherent abstraction'') ehk mõtetel asjadest, mis on ettekujutatavad, aga mitte reaalsed (''thoughts of things that are imaginable but not real''), ning sellel, mida pole võimalik isegi ratsionaaselt mõelda (''which cannot even be rationally thought''). Seevastu olemisena (''existence'') mõistavad nad vaid füüsilist olemist (''physical existence'') või seda, mis otseselt põhineb füüsilisel olemisel, nagu näiteks [[aju]]s sündivad mõtted.
 
Reaalsust võidakse vastandada ka [[abstraktsioon]]ile. Samal ajal mängib [[abstraheerimine]] rolli nii igapäevaelus kui ka näiteks akadeemilises [[uurimus]]es. Näiteks keeruliselt määratletavaid absrtaktseidabstraktseid [[mõiste]]id (''concept'') nagu '[[kausaalsus]]' (''causality''), '[[voorus]]' (''virtue''), '[[elu]]' (''life'') ning '[[õiglus]]' (''distributive justice'') on harva peetud puhasteks ettekujutusteks (''delusion''). Abstratsioonide puhul käib vaidlus kahe leeri vahel: ühed leiavad, et abstraktsioonid on vaid [[sõna]]d ning teised suhtuvad neisse kui kõrgematesse tõdedeesse, mitte kui abstraktsetesse mõistetesse. See vastuolu on ka üks [[universaalide probleem]]i (''problem of universals'') põhjuseid.
 
Üldiselt ollakse ühel meelel, et [[tõde]] (''truth'') vastab sellele, mis on reaalne ning [[väär]] (''falsity'') sellele, mis ei ole reaalne.