Autonoomne Eestimaa kubermang: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Lingitäpsustus
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
4. rida:
Kubermangu [[kubermangukomissar]]i (varem oli kubermangul [[kuberner]]) määras [[Venemaa Ajutine Valitsus]] [[Jaan Poska]].
 
Samal ajal hakkasid Eesti rahvuslikud ringkonnad taotlema [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] [[eestlased|eestlastega]] asustatud alade liitmist Eestimaa kubermanguga ning ühtse [[autonoomia|autonoomse]] rahvuskubermangu moodustamist, mis seaduseelnõuna ka Ajutisele Valitsusele läkitati. Tartlased käisid välja ka eraldiseisva Põhja-Liivimaa kubermangu moodustamise idee keskusega Tartus. Ajutisele Valitsusele surve avaldamiseks uue omavalitsuse projekti kiiremaks vastuvõtmiseks organiseeriti 8. aprillil (26. märtsil vkj) 1917 Petrogradi Eesti Vabariikliku Liidu eestvedamisel [[Petrograd]]is u 40 000 (neist u 15 000 sõjaväelased) osalejaga [[meeleavalduseestlaste demonstratsioon Petrogradis]]. [[12. aprill]]il (30. märts vkj) kinnitas Ajutine Valitsus määruse, millega Liivimaa kubermangu [[Pärnumaa|Pärnu]], [[Saaremaa|Saare]], [[Tartumaa|Tartu]], [[Viljandimaa|Viljandi]] ja [[Võrumaa|Võru]] maakond liideti Eestimaa kubermanguga. Kubermangukomissar ja tema 2 abi (üks neist endise Põhja-Liivimaa juhtimiseks) jäi endiselt Ajutise Valitsuse poolt määratavaks, kuid ta sai siseküsimustes suurema otsustusõiguse. Nõuandva organina oli ette nähtud maanõukogude ja linnavolikogude saadikutest moodustatav [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]], mis valiti 5. juunil (23. mail vkj).
 
Kubermangupiiride muutmine Venemaa revolutsioonilise valitsuse poolt ei mõjutanud Eestimaa ja Liivimaa rüütelkonna tegevust, mis olid jätkuvalt Eestimaa ja Liivimaa hertsogiriigi järjepidevuse kandjad.