Valetamine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Tegel (arutelu | kaastöö)
P Tühistati kasutaja 80.235.17.138 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Tegel.
muudsin teksti
3. rida:
{{toimeta}}
{{vikinda}}
juku on pede
Küsimused mitteusaldatavuse kohta tulevad ette paljudes kontekstides – kui lapsevanemad küsivad oma lastelt, kas nad tarvitavad narkootikume oma vabal ajal, kui ülemus küsib töökandidaatidelt põhjuste kohta, miks nad lahkusid oma endistelt töökohtadelt, kui rahvusvahelised juhid võtavad arvesse teineteise ähvardusi ja lubadusi, kui valija väärtustab kandidaatide lubadusi, kui psühhiaater kuulab patsiendi kaebuseid või kui vandekohus hindab tunnistajate tunnistusi. Kõikides neis näidetes on informatsiooni allikat kasutatud teada saamiseks, kas keegi on tõetruu.
Samas, murtud lubadus ei ole valetamine. Nädal enne seda, kui president Clinton ametisse astus, ründas üks reporter teda, et ta olevat murdnud oma kampaania lubaduse Haiti immigrantide kohta, kuna ta hetkel võttis vastu endise presidendi Bushi positsiooni poliitika, mida ta oli kritiseerinud oma kampaania käigus. Clinton kaitses end, öeldes et ameerika rahvas võib arvata, et ta oli rumal, et ta ei muutnud oma poliitikat, kui olukorradrrad muutusid. Clinton valetas vaid juhul, kui ta oleks sel hetkel, kui kritiseeris Bushi, teadnud, et tema on mõeldud jätkama sama poliitikat. Loomulikult oli ta oma varajasemas kampaanias lubanud mitte tõsta makse, kuid teda oleks saanud süüdistada petmises juhul, kui ta teadis, et kavatseb murda lubadust.
 
Kõigepealt valetamise definitsioon ja kuidas eristada valetamist saladustest, enese kaitsmisest ja teistest pettustest.
 
== Valetamine ja enesepettus ==
 
Valetaja kavatsemine on üks kahe kriteeriumi järgi vahet tegemine vale ja pettuse vahel. Valetaja ettekavatsetud valik sihtmärgi eksiteele viimisel. Valetaja võib ka tegelikult rääkida tõtt, kui see ei ole nende kavatsus. Tõene inimene võib provotseerida valet informatsiooni – halb soovitus võib tulla näiteks börsimaaklerilt – kuid see polnud nende kavatsus. Valetajal on valik; valetaja võib valida võimaluse mitte valetada.
 
Teine kriteerium valede ära tundmiseks teistest pettustest, on see, et sihtmärk ei ole teadvustanud ennast valetaja kavatsusest teda eksitada. Nõidumine ei ole selle kriteeriumi järgi valetamine. Näitleja ei ole valetaja, kuid petis on. Mõnikord, kui teadvustada kavatsust eksitatud saada, on mõeldav süsteem kasutada Goffmani (1974) situatsiooni väljendust. Las ostja ettevaatus olla näitlik hoiatus, et tooted või teenused ei pruugi olla need, milleks nad on loodud. Erinevad viisakuse viisid on näited naturaalsete situatsioonide teadvustamisest, et eesmärk, mida tõde ei räägi.
 
Kambavaim on tavaliselt kahemõtteline situatsioon mittetõepärase väljavaate suhtes. Ütlus “sõjas ja armastuses on kõik lubatud” näib hoiatavat armastajaid, mitte uskuda kõike, mida neile räägitakse. Viimase rahvahääletuse tulemustest selgus, et valed mis vähendavad eelmiste seksuaalpartnerite arvu on tavalised kolledžiealiste seas. Eeldades, et armastajad tahavad uskuda oma partnerite truudusse ja populaarsed laulud tunnistavad reetmise tunnet, kui valed on avastatud. Poeedid on briljantselt kirjeldanud, kuidas romantika võib sisaldada müüte.
 
Erinevalt Bokìst, kes pidas ainult väiteid valeks, väitis Ekman, et varjamine on samamoodi vale kui võltsimine, niikaua kui on väljavaade, et varjamist ei toimu.
 
Erinevate abielukohustuste suhtes teavitamine, seejuures ilma küsimata, kui ekstraabieluline afäär on alanud.
 
Oletame, et presidendil oli rabandus ametiaja kestel ja doktorid varjasid seda. Nad pidid toime panema varjamisvale, sest ameeriklased eeldavad, et neile räägitakse presidendi tervise muutustest, mis mõjutab tema võimet teha oma tööd. Varjamine ja võltsimine on kaks eri tehnikat, et täide saata sama eesmärk. On palju põhjuseid, miks valetajad eelistavad alati varjamist võltsimisele, kui situatsioon seda lubab. Valetaja ei vaja vale loo mäletamist. Kui valetaja tabatakse, saab ta alati süüdistada, et ta oli just avaldamas tõde või et ta ei teadnud seda, kuna oli kindel, et sihtmärk teadis, mis toimus.
 
Varjamine ja petmine ei ole ainukesed valetamise tehnikad, nad on kõige tuntumad. Ekman esitles veel kolme tehnikat
 
*tõe rääkimine vääralt e. ekslikult
 
*rääkida pool tõde, jättes mulje, et see on kogu tõde
 
*vale järeldus, kavalus(ettekääne), kõrvalepõiklemine
 
Bok defineeris varjamist kui salajashoidmist. Ekman arvab, et varjamise situatsiooni teadustamisel on antud kavatsus mitte infot avaldada. Kutsudes midagi saladuseks, teavitame me oma õigustest asju mitte avaldama, säilitama privaatsust. Saladused püsivad ühe indiviidi, või kahe või kolme või rohkema inimese vahel infot säilitades, mida saladus teiste kohta sisaldab.
 
Enesepettus toimub eeldatavalt siis, kui pettur ei mõista, et petab ennast ja ei tea neid motiive enese eksitamiseks.
 
Samas, murtud lubadus ei ole valetamine. Nädal enne seda, kui president Clinton ametisse astus, ründas üks reporter teda, et ta olevat murdnud oma kampaania lubaduse Haiti immigrantide kohta, kuna ta hetkel võttis vastu endise presidendi Bushi positsiooni poliitika, mida ta oli kritiseerinud oma kampaania käigus. Clinton kaitses end, öeldes et ameerika rahvas võib arvata, et ta oli rumal, et ta ei muutnud oma poliitikat, kui olukorrad muutusid. Clinton valetas vaid juhul, kui ta oleks sel hetkel, kui kritiseeris Bushi, teadnud, et tema on mõeldud jätkama sama poliitikat. Loomulikult oli ta oma varajasemas kampaanias lubanud mitte tõsta makse, kuid teda oleks saanud süüdistada petmises juhul, kui ta teadis, et kavatseb murda lubadust.
 
Ka mittemäletamine ei ole valetamine, kuigi valetajad proovivad ennast tihti välja sellega vabandada. Kui nad on paljastatud ja süüdistatud valetamises, on tihti põhjuseks mälu probleemid.
 
41. rida ⟶ 11. rida:
Kui keegi muretseb väga vale selgitamise pärast, mis on juhtunud, ei tähenda see kohe, et isik kavatses valetada. Kui ei ole kaalutletud kavatsust petta, ei pruugi vale väidet üldse mitte võtta kui valetamist.
 
Miks peaks see lugema, mida me kutsume valeks väiteks? See ei ole lihtsaltpesalt asjade semantika ega definitsioon. Kui isik ei valeta, kui ta ei usu, et ta on koostatud pettusesse momendil, kui ta teeb seda, siis ta käitumine muutub selliseks nagu tõetruul inimesel. Ei tohiks olla käitumuslikke vihjeid, et väide on ebatõsi, kui isik annab seletuse mitte uskudes, et ta valetab hetkel, kui ta annab seletust. On palju erinevaid viise, kuidas inimesed kindlustavad vale informatsiooni, mida nad ise arvavad olevat tõena.
 
Inimesed tõlgendavad sündmusi, eriti teiste inimeste käitumist ja motiive, mis panevad inimesed käituma üht või teist viisi. Fakt et keegi tõlgendab asju viisil, mis peegeldab hästi teda, viisil, mis lubab tal kohustada toimingud, mis ta leiab ihaldatavaks, ei tähenda, et ta mõtleb sellega kindlasti valetada kui väärtõlgendus. Mitte kõik valestiarusaamised ei pruugi olla enesepettused.