Kuigi Uurali algkeelel olid tõenäoliselt ka sõsarkeeled (nn para-Uurali keeled ehk [[eeluurali keel|Uurali eellaskeele]] teised järglased), ei ole neid veenvalt identifitseerida suudetud. Sõsarkeeled on arvatavasti kas hääbunud või Uurali algkeelest niivõrd erinevad, et omavahelist sugulust pole võimalik tuvastada. Mõned uurijad on küll välja pakkunud idee Uurali keelte sugulustsugulusest mõne teise (eelkõige jukagiiri, indoeuroopa või altai) keelkonnaga, kuid neid seisukohti pole laiemalt aktsepteeritud.<ref>Janhunen 2009, lk 61–63</ref><ref>Kallio 2015, lk 82–83</ref> Samamoodi on laiema toetuseta jäänud mõnede uurijate arvamus, et Uurali algkeeli oli mitu ja neid ühendas ühiseks suhtluseks kasutatav ''[[lingua franca]]'' või et Uurali algkeelt ega Uurali keelkonda pole kunagi eksisteerinud, kuna Uurali keelte rühmad pole tegelikult omavahel sugulusseoses ja moodustavad hoopis eraldiseisvad keelkonnad.<ref>Janhunen 2009, lk 58</ref><ref>[[Edward J. Vajda]] (2002). [http://www.safarmer.com/Indo-Eurasian/Vajda.review.pdf Arvustus] [[Angela Marcantonio]] raamatule "The Uralic language family: facts, myths, and statistics", ''Publications of the Philological Society'', 35. Oxford: Blackwell</ref>
