|
* kõik see, mis on reaalne {{lisa viide}}
TõelisusReaalsus on [[entiteet|entiteedi]] [[olek]] (''state of thing'') [[olemasolu|olla olemas]] [[tegelikkus|tegelikult]] (''actually exist'') vastandina esinemisele (''appear'') [[ettekujutus]]ena (''imagination'').
Laimeas mõttes tähendab tõelisusreaalsus kõike (''everything''), mis on olemas ja on olemas olnud (''is and has been''), sõltumata sellest, kas see miski on [[vaatlus|vaadeldav]] (''observable'') või [[mõistmine|mõistetav]] (''comprehensible''). Veelgi laiemas tähenduses on tõelisusreaalsus kõik (''everything''), mis on olnud olemas, on olemas või saab olemas olema (''has existed, exists, or will exist'').
[[Aristoteles]], [[Platon]], [[Gottlob Frege]], [[Ludwig Wittgenstein]] ja [[Bertrand Russell]] on teinud vahet tõelisuselereaalsusele vastaval [[mõte|mõttel]] (''thought corresponding to reality''), koherentsel abstraktsioonil (''coherent abstraction'') ehk mõtetel asjadest, mis on ettekujutatavd, aga mitte tõelisedreaalsed (''thoughts of things that are imaginable but not real'') ning sellel, mida pole võimalik tõelisusesreaalsuses isegi mõelda (''which cannot even be rationally thought''). Seevastu olemisena (''existence'') mõistavad nad vaid füüsilist olemist (''physical existence'') või seda, mis otseselt põhineb füüsilisel olemisel, nagu näiteks [[aju]]s sündivad mõtted.
TõelisustReaalsust vastandatakse tihti sellele, mis on imaginaarne (''imaginary''), kujuteldav (''delusional''), vaid [[vaim]]us (''mind''), [[unistus]]es (''dream''), mis on [[väär]], [[väljamõeldis|väljmõeldud]] (''fictional'') või [[abstraktsus|abstraktne]] (''abstract''). Samal ajal mängib [[abstraheerimine]] rolli nii igapäevaelus kui ka näiteks akadeemilises [[uurimus]]es. Näiteks keeruliselt määratletavaid absrtaktseid [[mõiste]]id (''concept'') nagu '[[kausaalsus]]' (''causality''), '[[voorus]]' (''virtue''), '[[elu]]' (''life'') ning '[[õiglus]]' (''distributive justice'') on harva peetud puhasteks ettekujutusteks (''delusion''). Abstratsioonide puhul käib vaidlus kahe leeri vahel: ühed leiavad, et abstraktsioonid on vaid [[sõna]]d ning teised suhtuvad neisse kui kõrgematesse tõdedeesse, mitte kui abstraktsetesse mõistetesse. See vastuolu on ka üks [[universaalide probleem]]i (''problem of universals'') põhjuseid.
Üldiselt ollakse ühel meelel, et [[tõde]] (''truth'') vastab sellele, mis on tõelinereaalne ning [[väär]] (''falsity'') sellele, mis ei ole tõelinereaalne.
[[Väljamõeldis]]t (''fiction'') peetakse üldiselt mittetõeliseksmittereaalseks.
|
