Erinevus lehekülje "Reaalsus" redaktsioonide vahel

resümee puudub
{{See artikkel| räägib päriselt olemisest vastandina virtuaalsusele ja fiktiivsusele; võimalikkuse vastandi kohta vaata artiklit [[Tegelikkus]]; reaalsusetõelisuse all võidakse mõista ka [[realiseeritavusteostatavus]]t}}
 
'''ReaalsusTõelisus''' ehk '''tõelisusreaalsus''' on
* päriselt olemasolev omadus{{lisa viide}}
* kõik see, mis on reaalnetõeline {{lisa viide}}
 
ReaalsusTõelisus on [[entiteet|entiteedi]] [[olek]] (''state of thing'') [[olemasolu|olla olemas]] [[tegelikkus|tegelikult]] (''actually exist'') vastandina esinemisele (''appear'') [[ettekujutus]]ena (''imagination'').
 
Laimeas mõttes tähendab reaalsustõelisus kõike (''everything''), mis on olemas ja on olemas olnud (''is and has been''), sõltumata sellest, kas see miski on [[vaatlus|vaadeldav]] (''observable'') või mõistetav (''comprehensible''). Veelgi laiemas tähenduses on reealsustõelisus kõik (''everything''), mis on olnud olemas, on olemas või saab olemas olema (''has existed, exists, or will exist'').
 
[[Aristoteles]], [[Platon]], [[Gottlob Frege]], [[Ludwig Wittgenstein]] ja [[Bertrand Russell]] on teinud vahet reaalsuseletõelisusele vastaval [[mõte|mõttel]] (''thought corresponding to reality''), koherentsel abstraktsioonil (''coherent abstraction'') ehk mõtetel asjadest, mis on ettekujutatavd, aga mitte reaalsedtõelised (''thoughts of things that are imaginable but not real'') ning sellel, mida pole võimalik reaalsusestõelisuses isegi mõelda (''which cannot even be rationally thought''). Seevastu olemisena (''existence'') mõistavad nad vaid füüsilist olemist (''physical existence'') või seda, mis otseselt põhineb füüsilisel olemisel, nagu näiteks [[aju]]s sündivad mõtted.
 
ReaalsustTõelisust vastandatakse tihti sellele, mis on imaginaarne (''imaginary''), kujuteldav (''delusional''), vaid [[vaim]]us (''mind''), [[unistus]]es (''dream''), mis on [[väär]], [[väljamõeldis|väljmõeldud]] (''fictional'') või [[abstraktsus|abstraktne]] (''abstract''). Samal ajal mängib [[abstraheerimine]] rolli nii igapäevaelus kui ka näiteks akadeemilises [[uurimus]]es. Näiteks keeruliselt määratletavaid absrtaktseid [[mõiste]]id (''concept'') nagu '[[kausaalsus]]' (''causality''), '[[voorus]]' (''virtue''), '[[elu]]' (''life'') ning '[[õiglus]]' (''distributive justice'') on harva peetud puhasteks ettekujutusteks (''delusion''). Abstratsioonide puhul käib vaidlus kahe leeri vahel: ühed leiavad, et abstraktsioonid on vaid [[sõna]]d ning teised suhtuvad neisse kui kõrgematesse tõdedeesse, mitte kui abstraktsetesse mõistetesse. See vastuolu on ka üks [[universaalide probleem]]i (''problem of universals'') põhjuseid.
 
Üldiselt ollakse ühel meelel, et [[tõde]] (''truth'') vastab sellele, mis on reaalnetõeline ning [[väär]] (''falsity'') sellele, mis ei ole reaalnetõeline.
 
[[Väljamõeldis]]t (''fiction'') peetakse üldiselt mittereaalseksmittetõeliseks.