Erinevus lehekülje "Reaalsus" redaktsioonide vahel

resümee puudub
[[Aristoteles]], [[Platon]], [[Gottlob Frege]], [[Ludwig Wittgenstein]] ja [[Bertrand Russell]] on teinud vahet reaalsusele vastaval [[mõte|mõttel]] (''thought corresponding to reality''), koherentsel abstraktsioonil (''coherent abstraction'') ehk mõtetel asjadest, mis on ettekujutatavd, aga mitte reaalsed (''thoughts of things that are imaginable but not real'') ning sellel, mida pole võimalik reaalsuses isegi mõelda (''which cannot even be rationally thought''). Seevastu olemisena (''existence'') mõistavad nad vaid füüsilist olemist (''physical existence'') või seda, mis otseselt põhineb füüsilisel olemisel, nagu näiteks [[aju]]s sündivad mõtted.
 
Reaalsust vastandatakse tihti sellele, mis on imaginaarne (''imaginary''), kujuteldav (''delusional''), vaid vaimus[[vaim]]us (''mind''), unistuses[[unistus]]es (''dream''), mis on [[väär]], väljmõeldud (''fictional'') või abstraktne (''abstract''). Samal ajal mängib abstraheerimine rolli nii igapäevaelus kui ka näiteks akadeemilises uurimistöös. Näiteks keeruliselt määratletavaid absrtaktseid mõisteid (''concept'') nagu '[[kausaalsus]]' (''causality''), 'vooruslikkus' (''virtue''), 'elu' (''life'') ning 'õiglus' (''distributive justice'') on harva peetud puhasteks ettekujutusteks (''delusion''). Abstratsioonid puhul käib vaidlus kahe leeri vahel: ühed leiavad, et abstraktsioonid on vaid sõnad ning teised suhtuvad neisse kui kõrgematesse tõdedeesse, mitte abstraktsetesse mõistetesse. See vastuolu on ka üks [[universaalide probleem]]i põhjuseid.
 
Üldiselt ollakse ühel meelel, et [[tõde]] (''truth'') vastab sellele, mis on reaalne ning [[väär]] (''falsity'') sellele, mis ei ole reaalne.