Reaalsus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
9. rida:
Laimeas mõttes tähendab reaalsus kõike (''everything''), mis on olemas ja on olemas olnud (''is and has been''), sõltumata sellest, kas see miski on [[vaatlus|vaadeldav]] (''observable'') või mõistetav (''comprehensible''). Veelgi laiemas tähenduses on reealsus kõik (''everything''), mis on olnud olemas, on olemas või saab olemas olema (''has existed, exists, or will exist'').
[[Aristoteles]], [[Platon]], [[Gottlob Frege]], [[Ludwig Wittgenstein]] ja [[Bertrand Russell]] on teinud vahet reaalsusele vastaval [[mõte|mõttel]] (''thought corresponding to reality''), koherentsel abstraktsioonil (''coherent abstraction'') ehk mõtetel asjadest, mis on ettekujutatavd, aga mitte reaalsed (''thoughts of things that are imaginable but not real'') ning sellel, mida pole võimalik reaalsuses isegi mõelda (''which cannot even be rationally thought''). Seevastu olemisena (''existence'') mõistavad nad vaid füüsilist olemist (''physical existence'') või seda, mis otseselt põhineb füüsilisel olemisel, näiteks nagu näiteks mõtted sünnivad ajus.
Reaalsust vastandatakse tihti sellele, mis on imaginaarne (''imaginary''), kujuteldav (''delusional''), vaid vaimus (''mind''), unistuses (''dream''), mis on [[väär]], väljmõeldud (''fictional'') või abstraktne (''abstract''). Samal ajal mängib abstraheerimine rolli nii igapäevaelus kui ka näiteks akadeemilises uurimistöös. Näiteks keeruliselt määratletavaid absrtaktseid mõisteid (''concept'') nagu '[[kausaalsus]]' (''causality''), 'vooruslikkus' (''virtue''), 'elu' (''life'') ning 'õiglus' (''distributive justice'') on harva peetud puhasteks ettekujutusteks (''delusion''). Abstratsioonid puhul käib vaidlus kahe leeri vahel: ühed leiavad, et abstraktsioonid on vaid sõnad ning teised suhtuvad neisse kui kõrgematesse tõdedeesse, mitte abstraktsetesse mõistetesse. See vastuolu on ka üks [[universaalide probleem]]i põhjuseid.
| |||