Erinevus lehekülje "Reaalsus" redaktsioonide vahel

Lisatud 2293 baiti ,  4 aasta eest
resümee puudub
{{See artikkel| räägib päriselt olemisest vastandina virtuaalsusele ja fiktiivsusele; võimalikkuse vastandi kohta vaata artiklit [[Tegelikkus]]; reaalsuse all võidakse mõista ka [[realiseeritavus]]t}}
 
'''Reaalsus''' ehk '''tõelisus''' on
* päriselt olemasolev omadus{{lisa viide}}
* kõik see, mis on reaalne {{lisa viide}}
 
Reaalsus on entiteedi olek (''state of thing'') olla tegelikult olemas (''actually exist'') vastandina esinemisele (''appear'') [[ettekujutus]]ena (''imagination'').
 
Laimeas mõttes tähendab reaalsus kõike (''everything''), mis on olemas ja on olemas olnud (''being''), sõltumata sellest, kas see miski on vaadeldav (''observable'') või mõistetav (''comprehensible''). Veelgi laiemas tähenduses on reealsus kõik (''everything'') , mis on olnud olemas, on olemas või saab olemas olema (''has existed, exists, or will exist'').
 
[[Aristoteles]], [[Platon]], [[Gottlob Frege]], [[Ludwig Wittgenstein]] ja [[Bertrand Russell]] on teinud vahet reaalsusele vastaval [[mõte|mõttel]] (''thought corresponding to reality''), koherentsel abstraktsioonil (''coherent abstraction) ehk mõtetel asjadest, mis on ettekujutatavd, aga mitte reaalsed (''thoughts of things that are imaginable but not real'') ning sellel, mida pole võimalik reaalsuses isegi mõelda (''which cannot even be rationally thought''). Seevastu olemisena (''existence'') mõistavad nad vaid füüsilist olemist (''physical existence'') või seda, mis otseselt põhineb füüsilisel olemisel, näiteks nagu näiteks mõtted sünnivad ajus.
 
Reaalsust vastandatakse tihti sellele, mis on imaginaarne (''imaginary''), kujuteldav (''delusional''), vaid vaimus (''mind''), unistuses (''dream''), mis on [[väär]], väljmõeldud (''fictional'') või abstraktne (''abstract''). Samal ajal mängib abstraheerimine rolli nii igapäevaelus kui ka näiteks akadeemilises uurimistöös. Näiteks keeruliselt määratletavaid absrtaktseid mõisteid (''concept'') nagu '[[kausaalsus]]' (''causality''), 'vooruslikkus' (''virtue''), 'elu' (''life'') ning 'õiglus' (''distributive justice'') on harva peetud puhasteks ettekujutusteks (''delusion''). Abstratsioonid puhul käib vaidlus kahe leeri vahel: ühed leiavad, et abstraktsioonid on vaid sõnad ning teised suhtuvad neisse kui kõrgematesse tõdedeesse, mitte abstraktsetesse mõistetesse. See vastuolu on ka üks [[universaalide probleem]]i põhjuseid.
 
Üldiselt ollakse ühel meelel, et [[tõde]] (''truth'') vastab sellele, mis on reaalne ning [[väär]] (''falsity'') sellele, mis ei ole reaalne.
 
[[Väljamõeldis]]t (''fiction'') peetakse üldiselt mittereaalseks.
 
 
==Vaata ka==