Johannes VI Bey: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
veidi täiendusi
1. rida:
'''Johannes VI Bey''' (ka '''Johann VI'''; surnud juunis [[1543]]) oli [[Tartu piiskop]] aastatel [[1528]]–1543.
 
Johannes Bey oli sünnipäritolult [[Tartu]] kodanik. [[1504]]. aastal immatrikuleeriti ta Rostocki ülikooli.<ref>[http://matrikel.uni-rostock.de/id/100007618 Andmed Rostocki matrikliportaalis]</ref> [[1517]]. aasta paiku oli temast saanud Tartu toomhärra, kellena ta püüdles toompraosti kohta, kuid ei saanud seda. [[1524]]. aastaks sai temast siiski toompraost; seda kohta hoidis ta kuni [[1532]]. aastani.
Johannes Bey oli [[Tartu]] kodanik, kes valiti piiskopiks pärast eelmise piiskopi [[Johann Blankenfeld]]i ootamatut surma [[Hispaania]]s. Et ta suri [[1527]]. aasta sügisel kaugel, siis ei teatud Liivimaal kuni aasta lõpuni tema surmast ja Bey valiti alles 1528. aastal. Blankenfeld oli tahtnud oma järglaseks Tartus teha [[Karl V]] asekantslerit Wladkirchi, kuid toomkapiitel valis siiski Bey, sest ta oli linnakodanik ja tundis kohalikke olusid hästi, samuti võis Bey valiku taga olla ordumeister [[Wolter von Plettenberg]], kes ei tahtnud, et mõjukad välismaa tegelased end Liivimaa asjadesse segavad.
 
Johannes Bey oli [[Tartu]] kodanik, kes valiti piiskopiks pärast eelmise piiskopi [[Johann Blankenfeld]]i ootamatut surma [[Hispaania]]s. Et ta suri [[1527]]. aasta sügisel. Et viimane suri kaugel, siis ei teatud Liivimaal kuni aasta lõpuni tema surmast ja Bey valiti piiskopiks alles 1528. aastalaasta märtsis. Blankenfeld oli tahtnud oma järglaseks Tartus teha [[Karl V]] asekantslerit Wladkirchi[[Balthasar von Waldkirch]]i, kuid toomkapiitel valis siiski Bey, sest ta oli linnakodanik ja tundis kohalikke olusid hästi, samuti võis Bey valiku taga olla ordumeister [[Wolter von Plettenberg]], kes ei tahtnud, et mõjukad välismaa tegelased end Liivimaa asjadesse segavad. Hoolimata kartusest, et keiser võiks Bey kandidatuuri vastu olla, sai Bey juba 1528. aasta juunis keisrilt kinnituse oma ilmalikule võimule ja temast sai Saksa-Rooma [[riigivürst]]. Paavsti kinnituse oma vaimulikule võimule sai ta aga alles 1532. aasta augustis; see võimaldas Beyl ühtlasi selle ajani hoida enda käes nii piiskopi kui ka toompraosti ametikohta. Pärast kanoonilist kinnitust piiskopikohale pidi ta aga praostikohast loobuma.
 
Bey valitses ettevaatlikult, sisemist rahu hoides. Seetõttu andis ta Tartu rüütelkonnale ja linnale senisest veelgi laiemaid privileege, mis piiskopi võimu üha kitsendasid. [[1530]]. aastal vabanes ta tänu Riia peapiiskopi [[Thomas Schoning]]i nõuetele Plettenbergi ülemvõimu alt, mille viimane oli Liivimaa piiskoppide üle [[1526]]. aastal [[Volmari liit|Volmari liiduga]] kehtestanud.
 
==Viited==
{{viited}}
 
==Kirjandus==