Eduard Ahrens: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Algselt oli kirjas: "praostiks", nüüd muutsin selle "pastoriks". |
Eemaldatud muudatus 4493626, mille tegi 90.191.24.112 (arutelu) |
||
6. rida:
Ahrens õppis aastail [[1811]]–[[1819]] [[Tallinna Toomkool]]is ja [[1820]]–[[1823]] [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|Tartu Ülikooli usuteaduskonnas]]. Pärast ülikooli lõpetamist ei saanud ta pastoriametit pidada, sest oli liiga noor (pastorid pidid olema vähemalt 25-aastased), seetõttu läks ta [[1824]]. aastal koduõpetajaks Pikavere mõisa, kus tegutses umbes 8 aastat. [[1831]]. aastal õiendas Ahrens Eestimaa konsistooriumi ees eksami ''[[pro ministerio]]''. [[1832]]. aastal läks ta Saksamaale edasi õppima ja külastas ka Prantsusmaad. Eestisse naastes asus uuesti koduõpetajaks [[Vana-Vigala]]sse (krahv Sieversi perekonda). Ahrens pidas Vigala kirikus jutlusi eesti keeles.
Ahrens kutsuti aastal [[1837]] [[Kuusalu Laurentsiuse kogudus]]e õpetajaks. Proovijutluse pidas ta [[8. august]]il [[1837]] ja pastoriks ordineeriti [[12. september|12. septembril]] [[1837]]. Ida-Harju
Kirikukeele uuendajana avaldas ta 1843. aastal [[eesti keele grammatika]] ''[[Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes]]'' (''Tallinnamurdelise eesti keele grammatika''; 2., täiendatud trükk 1853). Selle teose tõttu peetakse teda tänapäevase eesti keele [[ortograafia]] loojaks. Ahrensi kirjaviisireformi ajend oli püüd kirikukeelt rahvapärastada.
| |||