Adolf Fredrik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Turku > Turu |
Kyesiilike (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
4. rida:
Tema vanemad olid [[Lübecki vürstpiiskop]] [[Christian August]] ning tema abikaasa [[Albertine von Baden-Durlach]]. Rootsi kuningakojaga oli ta seotud oma onu [[Friedrich IV (Schleswig-Holstein-Gottorp)|Friedrich IV]] kaudu, kes oli [[Karl XII]] hõimlane. Ema poolt oli Adolf Fredrik [[Gustav I]] ning [[Karl XII]] õe järeltulija. Mõlema vanema poolt põlvnes ta [[Holstein-Gottorp]]i suguvõsast. Tema esivanemate seas olid Taani kuningas [[Erik V]], Taani kuninganna [[Sofia Eriksdotter]], Rootsi kuningas [[Valdemar I]] ([[Valdemar Birgersson]]).
Ta oli esimene kuningas Rootsi [[Holstein-Gottorpi dünastia]]st. 23. juunil [[1743]] valis [[Kübaratepartei]] Adolf Friedrichi, kes oli valmistunud muretuks eluks Lübecki vürstpiiskopina
Pärast [[Frederik I]] surma [[1751]] võttis Adolf Fredrik valitsemise üle ning ta krooniti 26. novembril. Et oma populaarsust suurendada, sõitis Adolf palju mööda Rootsit, kuid tal ei õnnestunud [[Riiginõukogu]] üle võimu saavutada. Riiginõukogu ja seisused ([[Riksdag (seisuste esindus)|Riksdag]]) ei tahtnud talle võimu juurde anda. Adolf distantseerus Kübarateparteist ja rajas oma nn [[õukonnapartei]], mille eesmärk oli kuninga võimu suurendada.
11. rida:
Aastal [[1756]] otsustasid seisused, et kui kuningas "tigetseb" ega kinnita talle vastumeelset seadust oma allkirjaga, siis võidakse allkiri teha Riiginõukogu valduses oleva pitsatiga. Lovisa Ulrika ei talunud oma abikaasa säärast alandamist, mistõttu ta toetas kuninga pooldajate riigipöördekatset.
See ebaõnnestus ning paljud kuningapaari liitlased hukati pea maharaiumise teel. Kuninganna palus
Kuni Adolf Fredriki surmani lõhestasid Rootsit parteidevahelised tülid.
17. rida:
1760. aastatel tüdines kuningas oma ametist ning hakkas üha enam aega pühendama harrastustele. Eriti meeldis talle treipingiga tubakatoose valmistada, mistõttu teda hakati hüüdma treialkuningaks.
Aastal [[1768]] püüdis ta siiski veel kord oma positsiooni muuta: ta teatas, et loobub troonist ning võtab selle tagasi ainult juhul, kui seisused kutsutakse kokku kuninga positsiooni parandamiseks. Rootsi oli kuus päeva ilma kuningata. Riiginõukogu soostus
Adolf Fredrik suri tõenäoliselt ataki tagajärjel. Levinud on versioon, et ta sõi end surnuks.
|