Karl IV: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel| räägib Saksa-Rooma keisrist, teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata [[Karl IV (täpsustus)]]}}
[[Pilt:Charles IV. 2003-12-24.jpg|thumb|Karl IV monument [[Praha]] [[Staré město]]s [[Karli sild|Karli silla]] juures]]
'''Karl IV''' (sündinud Wenceslaus (Václav) [[14. mai]] [[1316]] [[Praha]] – [[29. november]] [[1378]] Praha) oli [[Luksemburgi dünastia]]st pärinev [[Saksa-Rooma keisririik|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] ja [[Tšehhi kuningriik|Böömi]] kuningas ('''Karel I.'''). [[1356]] andis ta välja [[Kuldbulla]], mis määras kindlaks keisrite valimise korra ja andis eriprivileegid [[kuurvürst]]idele.
 
==Böömi kuninga ja keisrina==
Ta rajas [[Böömimaa]] pealinna [[Praha]]sse [[Karli ülikool]]i ning valitses sealt ka impeeriumi. Ta on tänapäevalgi üks suuremaid tšehhide rahvuskangelasi, ehkki pärines tegelikult saksa [[dünastia]]st.
[[File:Kingdom of Bohemia in 14th Century (German).jpg|pisi|left|Tšehhi kuningriigi alad 14. sajandil]]
[[Pilt:Hradschin-fullview.jpg|pisi|left|[[Praha linnus]] – Tšehhi hertsogite, kuningate ja keisrite iidne residents; pärast aastat 1918 Tšehhoslovakkia ja Tšehhi presidentide residents]]
[[Pilt:Vltava.jpg|pisi|left|[[Vltava]] jõgi Prahas, tagaplaanil [[Karli sild]], [[Malá Strana]] ja [[Hradčany]].]]
Karl IV (tšehhipäraselt Karel I) rajas [[Böömimaa]] pealinna [[Praha]]sse [[Karli ülikool]]i ning valitses sealt ka impeeriumi. Praha õitseaeg oli [[14. sajand]]il, mil sellest sai [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] keskus. Tema ajal toimusid linnas suured ehitustööd: rajati [[Karli sild]], alustati [[Nové Město (Praha)|Nové Město]] rajamist ja [[Svatý Víti katedraal|Svatý Víti (Viituse) katedraal]]i ([[Hradčany]]s) ümberehitamist. Karl IV asutas ka Kesk-Euroopa esimese ülikooli [[Karli ülikool]]i. Praha oli sel ajal suuruselt kolmas linn [[Euroopa]]s{{lisa viide}} (umbes 40 000 elanikku). Ta on tänapäevalgi üks suuremaid tšehhide rahvuskangelasi, ehkki pärines tegelikult saksa [[Luksemburgi dünastia|Luksemburgi]] [[dünastia]]st.
 
Karl IV (tšehhipäraselt Karel I) laiendas Tšehhi kuninga valdusi: [[Ülem-Lausitz]]iga, endine [[Lausitzi mark]], mis omandati [[Brandenburgi mark|Brandenburgi]] markkrahvilt [[Otto V (Baieri)|Otto V]] aastal 1367; [[Ülem-Pfalz]]i põhjaosaga ("Uus Tšehhia") [[Sulzbach-Rosenberg|Sulzbachis]], liidendati aastal 1355; [[Brandenburgi mark|Brandenburgi kuurvürstkond]], omandati Wittelsbachi hertsogilt Otto V-lt aastal 1373. Karl IV liidendas oma pärusvaldustega ([[Luksemburgi krahvkond|Luksemburgi krahvkonna]] ja Tšehhi kuningriigiga) [[Sileesia]], [[Brandenburgi mark#Luksemburgid|Brandenburg]]i, osa [[Saksimaast]], [[Tüüring]]ist ja [[Alam-Lausitz]]ist.
{{vaata|Ülem-Sileesia}}, ''[[Alam-Sileesia]]''
==1356. aasta Kuldbulla==
Karl IV andis [[1356]]. aastal välja [[Kuldbulla]], mis määras kindlaks Saksa-Rooma keisririigi keisrite valimise korra ja andis eriprivileegid [[kuurvürst]]idele, samas [[Brandenburgi mark|Brandenburgi kuurvürstkonna]] omandamine andis Tšehhi kuningriigile kaks häält Saksa-Rooma keisri [[Kuurvürst|valimiskogus]]. Kuldbulla väljakuulutamine Nürnbergi riigipäeval defineeris rohkem kui neljasajaks aastaks Saksa-Rooma riigi põhiseadusliku struktuuri.
[[File:Deutschl&Oberitalien.1477.jpg|pisi|Saksamaa ja [[Põhja-Itaalia]] alad 1477]]
Keiser Karl IV eraldas aastal 1361 [[Burgundia kuningriik|Burgundia kuningriigist]] [[Savoia krahvkond|Savoia krahvkonna]].
 
==Vaata ka==
*[[Luksemburgi dünastia]]
 
{{algus}}
 
|-
|Eelnev: <br>'''[[Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)|Ludwig IV]]'''