Redaktsioon: 2. oktoober 2016, kell 21:28 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 096 muudatust →‎Saali dünastia valitsusaeg 1024–1125 ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. oktoober 2016, kell 15:01 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 096 muudatust →‎Interreegnum Uuem muudatus →
119. rida: [[13. sajand]]i lõpus ja [[14. sajand\|14.]] alguses ei suutnud ükski dünastia endale pikemaks ajaks trooni kindlustada, [[Interreegnum]]i ajal oli kaks välismaist sümboolse võimuga valitud rivaalkuningat: [[1257]]–[[1272]] [[Richard Cornwallist]] ([[1209]]–1272) ja 1257–[[1284]] [[Alfonso X\|Alfonso Kastiiliast]] ([[1221]]–1284), alates [[1273]] ei omanud Saksamaal enam mingit toetust. [[Karl IV]] poolt välja antud [[1356. aasta kuldbulla]]ga Nürnbergi riigipäeval defineeriti rohkem kui neljasajaks aastaks [[Saksa-Rooma riik\|Saksa-Rooma riigi]] põhiseadusliku struktuuri. Bullaga määratleti keisririigi 7 mõjukama ja keisrit toetanud [[kuurvürst]]. Algselt omasid kuurvürsti tiitlit kolm [[vaimulik]]ku ja neli [[ilmalik]]ku [[vürst]]i, kellel oli õigus valida keiser, hiljem nende hulk kasvas. Kuurvürstideks olid esialgu [[Mainzi ~~peapiiskopkond~~ kuurvürstkond\|Mainzi]], [[Trieri ~~peapiiskopkond~~kuurvürstkond\|Trieri]] ja [[Kölni ~~peapiiskopkond~~kuurvürstkond\|Kölni]] peapiiskopid, [[Saksi-Wittenberg\|Saksi-Wittenbergi hertsog]], [[Brandenburgi markkrahv]], [[Böömimaa kuningriik\|Böömi kuningas]] ja [[Pfalzi kuurvürstkond\|Reini pfaltskrahv]]. == Vaata ka ==

Saksamaa kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel