Lothar III (Saksa-Rooma keiser): erinevus redaktsioonide vahel

 

Friedrich von Staufi vend ja [[Švaabimaa hertsog]]i [[Friedrich I (Švaabimaa)|Friedrich I]] ja [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] (1056–1106) [[Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich IV]] tütre Agnese poeg [[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad]] aga protesteeris avalikult Lothari valimise vastu ning alustas tema vastu sõda. Lõppkokkuvõttes lõppes see siiski Lothari võiduga ning ta krooniti 1133. aastal Roomas pidulikult [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser|keisriks]].

 

Seejärel läks ta sõtta [[Sitsiilia kuningriik]]i ja [[Lõuna-Itaalia]]t [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|valitsenud normannid]]e vastu. Aastal 1136 veenis Anacletuse rivaal paavst [[Innocentius II]] Saksa-Rooma keisrit Lothar III-t ründama Sitsiilia kuningriiki [[Bütsantsi keisrite loend|Bütsantsi keisri]] [[Johannes II Komnenos]]e abiga. Kaks peaarmeed, ühte juhtis Lothar, teist [[Baieri hertsogkond|Baieri hertsog]] [[Heinrich Uhke]], tungis Sitsiiliasse. [[Tronto]] jõe ääres alistus [[Guglielmo di Loritello]] Lotharile ja avas talle Termoli väravad. Talle järgnes Molise krahv Hugh II. Kaks armeed ühinesid [[Bari]]s, kust nad aastal 1137 jätkasid sõjakäiku. [[Roger II]] pakkus Apuuliat keisrile [[lään]]iks, millest Lothar keeldus pärast Innocentiuse survet. Samal ajal Lothari armee mässas. See tekitas saksa vägedes arusaamatut ja viha.