Saksamaa kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
95. rida:
{{vaata|Konrad II (Saksa-Rooma keiser)}}
Aastal 1028, pärast Konrad II Saksa-Rooma keisriks kroonimist aastal 1027, lasi [[Konrad II (Saksa-Rooma keiser)|Konrad II]] oma poja [[Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich III]] kuurvürstide poolt Saksamaa kuningaks valida.
=== Heinrich III valitsusaeg (1039–1056)===
{{vaata|Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)}}
Saksa kuninga, [[Itaalia kuningas|Itaalia kuninga]] ja Saksa-Rooma keisri Heinrich III ajal kontrollis [[Saksa-Rooma riik]] [[Saksamaa ajalugu|Saksmaad]], [[Itaalia kuningriik (keskaegne)|Itaaliat]], [[Burgundia kuningriik|Burgundiat]], [[Ungari ajalugu|Ungarit]], [[Poola ajalugu|Poolat]] ja [[Böömimaa]]d. Heinrich III ajal oli Saksa-Rooma riik oma võimsuse tipul, kuid algasid ka [[Rooma paavst]]i ja Saksa-Rooma keisri vastuolud, mis läksid hiljem ajalukku [[investituuritüli]]na. Heinrich III-a Saksa-Rooma riik domineeris Euroopas ning Saksa-Rooma keiser oma mõjuvõimuga nimetas ametisse [[Rooma paavst]]i.
=== Heinrich IV valitsusaeg (1056–1087)===
{{vaata|Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)}}
Saksa kuningas (1056–1087) ja Saksa-Rooma keiser (1084–1106) Heinrich IV sai [[Saksa kuningas|Saksa kuningaks]] 6-aastaselt, isa Heinrich III surma järel (1056), tegelikult valitses tema eest kuni [[1066]]. aastani [[regent]]nõukogu ja ema, keisrinna [[Poitou Agnes]] Üldiselt polnud Heinrichi valitsusaeg edukas, [[Itaalia ajalugu|Itaalia]] oli suhteliselt iseseisev ning [[linnriik|linnriigid]] tegid, mis tahtsid, [[Saksamaa]]l püüdsid vägevamad [[vürst]]id samuti oma sõltumatust kasvatada. Heinrich IV võitles vürstide võimu vastu toetudes alamaadlile, [[ministeriaal]]idele ja linnadele.
[[Švaabimaa hertsog]] ([[1057]]–[[1079]]) [[Rudolf von Rheinfelden]] kasutas [[1057]] ära [[Saksa kuningas|Saksa kuninga]] Heinrich IV alaealisust ning sundis talle andma [[Švaabimaa hertsogkond|Švaabimaa hertsogkonna]]. 1061. aastal läänistas leskkeisrinna [[Keisrinna Agnes|Agnes]] hertsogkonna Saksi krahvile [[Otto von Northeim]]ile. Sellele vaatamata hõivas tema poeg kuningas Heinrich IV taas [[Baieri hertsogkond|Baieri hertsogkonna]] petlikel põhjustel, mis viis lõpuks 1073. aasta [[Saksi mäss]]uni, mille Saksa kuningas Heinrich IV surus [[juuni]]s 1075. Alles [[Welfid]]e hertsogivõimu loomisega aastast 1070 Heinrich IV poolt oli seal [[Baieri hertsog]]ite taasteke.
Seda perioodi iseloomustab [[investituuritüli]] keisri ja paavsti vahel. See tugevdas Welfide võimu paavsti seisukoha toetamise poolel olles. [[Gregorius VII]] ekskommunitseeris 1076 Roomas peetud sinodil Heinrich IV ja vabastas tema alamad vasallivandest. Oktoobris 1076 nõudsid Saksa vürstid [[Trebur]]is uue kuninga valimist. Nad teatasid Heinrich IV-le, et ta on ametist tagandatud, kui ta ei suuda aasta ja ühe päeva jooksul paavstilt lunastust saada. Samal ajal hakkas [[Švaabimaa hertsog]] [[Rudolf von Rheinfelden|Rudolf]] nõudlema Saksa kuninga krooni, ta lubas paavstile kõiki järeleandmisi, et see teda tunnustaks ning ta lasi ennast [[Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend|Saksa vastukuningaks]] [[1077]]–[[1080]]. Aastal 1093 andis keiser Heinrich IV Saali territooriumid Reini Frangimaal [[lään]]iks [[Heinrich II von Laach]]ile, [[Alam-Lotring]]i [[pfaltskrahv]]ile [[Aachen]]is. Nendest maadest kujunes tähtis [[Pfalzi kuurvürstkond]].
Heinrich IV lasi poja [[Konrad (Itaalia kuningas)|Konrad]]i juba alaealisena Saksa kuningaks ([[1087]]–[[1098]]) valida, et kindlustada talle pärimisõigust.
=== Konradi valitsusaeg (1087–1098)===
{{vaata|Konrad (Itaalia kuningas)}}
Heinrich IV lasi Konradi juba alaealisena Saksa kuningaks valida, et kindlustada talle pärimisõigust. Kuid 1093 läks Konad üle paavstimeelsete poolele ning reetis isa, lastes end Itaalia kuningaks nimetada. Seetõttu pidi Heinrich 1098 oma vanima poja pärimisõigustest ja tiitlitest ilmajäetuks kuulutama ning määras oma pärijaks ning järgmiseks Saksa kuningaks enda teise poja [[Heinrich V (Saksa-Rooma keiser)|Heinrichi]].
=== Heinrich V valitsusaeg (1105–1125)===
{{vaata|Heinrich V (Saksa-Rooma keiser)}}
== Hohenstaufenite dünastia valitsusaeg 1137-1254 ==
Aastatel (1137-1208 ja 1208-1254) oli [[Saksamaa]] valitsejatedünastia [[Hohenstaufenid]] (ka Staufenid), kes võitlesid Saksamaa valitsemise nimel Baieri suguvõsa [[Welfid]]ega, kelle käes oli ka suure osa riigist moodustanud [[Saksimaa hertsogkond]]. Dünastiatevahelise võimuvõitluse lõpetas Hohenstaufenite soost [[Friedrich I Barbarossa]] (v. 1152-1190), kelle emaks oli Welfide suguvõa esindaja. Kuninga valimise protsess võimalas tekitada situatsiooni, kus valiti kuningakandidaadi toetajate poolt kuningas ja ka vastukuningas.
{{vaata|Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend}}
==Interreegnum==
[[13. sajand]]i lõpus ja [[14. sajand|14.]] alguses ei suutnud ükski dünastia endale pikemaks ajaks trooni kindlustada, [[Interreegnum]]i ajal oli kaks välismaist sümboolse võimuga valitud rivaalkuningat: [[1257]]–[[1272]] [[Richard Cornwallist]] ([[1209]]–1272) ja 1257–[[1284]] [[Alfonso X|Alfonso Kastiiliast]] ([[1221]]–1284), alates [[1273]] ei omanud Saksamaal enam mingit toetust.
| |||