Snaiper: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Suwa (arutelu | kaastöö)
Suwa (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
14. rida:
 
==Relvad==
[[Pilt:Mk.13 MOD 5 sniper rifle.jpg|pisi| Mk.13 MOD 5 ]]
Snaiprite [[Snaiperrelv|relvadeks]] on tavaliselt [[käsilukuga vintrelv]]ad, et oleks võimalikult vähe liikuvaid osasid. Relva raud on tehtud võimalikult jäik, kuid piisavalt [[elastsus|elastne]], et korduvat tulistamist taluda. Relva raua [[vintsoon]]i [[kroom]]itakse väga harva, sest kroom ei pruugi soonte pinnale ühtlaselt kanduda, see aga vähendab täpsust. Lisaks kinnitub relva raud ainult ühes kohas relva [[kaba]]osa külge ning raud jääb suures osas nii-öelda "hõljuma". Enamus [[Snaiperrelvad|snaiprirelvi]] on käsitsi ümberlaetavad, mis tekitab muidugi probleeme korduvate laskude sooritamisel, kui on vaja tabada järjestikku mitut sihtmärki. Selleks kasutatakse ka automaatse laadimisega relvi ehk [[karabiin]]e, kuid suurem liikuvate osade hulk vähendab relva täpsust. Üks esimesi massiliselt toodetud iselaadiv snaipripüsse oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liid]]us toodetud [[SVD]]. Tänapäeval on tänu uuele [[tehnoloogia]]le suurenenud [[poolautomaatne tulirelv|poolautomaatsete]] snaiprirelvade täpsus, nii et 800-1000 meetri kauguste sihtmärkide pihta lasevad käsitsi ümberlaadimisega ja automaatse ümberlaadimisega relvad ühesuguse täpsusega.
 
Tuntumaid snaiprirelvad on:
[[Pilt:Mk.13 MOD 5 sniper rifle.jpg|pisi| Mk.13 MOD 5 ]]
*[[Mosin-Nagant|Mosin-Nagant M1891/30]]
*[[M40]] M40 rifle [[Pilt:M-40A3.jpg|pisi| M-40A3 ]]