'''Praha kevad''' ([[tšehhi keel]]es ''Pražské jaro'', [[slovaki keel]]es ''Pražská jar'') oli liberaliseerimisperiood [[Tšehhoslovakkia]]s [[1968]]. aasta jaanuarist augustini.
1960. aastate keskpaiku alustas [[Tšehhoslovakkia Kommunistlik Partei|Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei]] juht [[Alexander Dubček]] liberaliseerimisprotsessi nn [[inimnäoline sotsialism|inimnäolise sotsialismi]] suunas, muuhulgas lõpetades [[tsensuur]]i, samas rõhutades, et ei ole soovi lahkuda [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]]ist.
[[Tšehhoslovakkia Kommunistlik Partei|Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei]] Keskkomitee tagandas [[1968]]. aasta jaanuaris oma esimese sekretäri [[Antonín Novotný]]. Aprillis kuulutas partei uus juhtkond eesotsas [[Alexander Dubček]]iga välja ulatuslike reformide kava. See tekitas NSV Liidu ja teiste kommunistliku bloki riikide juhtides suurt ärevust. Nõndanimetatud Praha kevade reformid nägid ette riikliku [[plaanimajandus]]e täiustamist turumajanduslike reeglitega ning [[sõnavabadus]]e kehtestamist, sealhulgas [[tsensuur]]i tühistamist. Ideoloogilisest kontrollist loobumine tundus Nõukogude Liidu juhtkonnale eriti ohtlik. Ülestõusu Prahas ei toimunud (erinevalt [[Ungari ülestõus (1956)|Ungarist 1956. aastal]]). Keegi ei üritanud vallutada kommunistliku partei linnakomiteekeskkomitee hoonet, keegi ei kippunud julgeolekutöötajate elu kallale.
NSV Liidu ja teiste [[sotsialismileer]]i riikide juhid kartsid Tšehhoslovakkia sündmuste ülekandumist teistesse [[sotsialism|sotsialistlikesse]] riikidesse ja seetõttu tungistungisid [[NSV Liit|NSV Liidu]] väed koos sotsialistlike [[Poola]], [[Ungari]], [[Bulgaaria]] ja [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatliku Vabariigi]] vägedega [[21. august]]il 1968 Tšehhoslovakkiasse ja surusvõtsid võimu ülestõusuenda mahakätte. Operatsioonis osales 4600 tanki ja 500 000 sõdurit, hukkus umbes 120 inimest. Tagandati mässulise kommunistliku partei juhtkond ning lõpetati katsed reformida sotsialismisüsteemi. Dubček vangistati ja asendati [[Gustáv Husák]]iga.
Punatähtedega tankid Praha tänavatel, relvitu rahvahulk protestimas „liitlaste”"liitlaste" sissetungi vastu – selliseid telekaadreidtelevisioonikaadreid näidati kõikjal üle maailma ning need õõnestasid Nõukogude Liidu ja kogu sotsialismileeri prestiiži veelgi. Ärevaks signaaliks kommunistidele oli Praha kevade ajal sageli kõlanud loosung: „Tänu"Tänu sotsialismile on Tšehhoslovakkia progressirongist maha jäänud!”". Rahvusvaheline üldsus mõistis sekkumise hukka ning paljudes kommunistlikes maades tekkis vastuseis NSV Liidule ja selle poliitikale. Otseselt aga midagi sekkumise vastu või Tšehhoslovakkia toetuseks ette ei võetud. Ööl, mil väed riiki sisse viidi, nõudsid [[USA]], [[Kanada]], [[Paraguay]], [[Taani]] ja [[InglismaaSuurbritannia]] [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] koosolekuterakorralise istungi kokkukutsumist. Seal mõistis Tšehhoslovakkia saadik Jan Muzik sissetungi hukka.
Praha sündmuste tagajärjel kehtestas Moskva nn [[Brežnevi doktriin]]i: NSV Liit deklareeris, et juhul, kui mõnes Ida-Euroopa riigis on sotsialistlik süsteem hädaohus, on Nõukogude Liidu püha kohus sekkuda ja seal kord taastada. Seega anti kõigile Ida-Euroopa sotsialistlikele riikidele märku, et NSV Liiduga kooskõlastamata reformid lämmatatakse kas või relvakasvõi jõulrelvajõul.
