Erinevus lehekülje "Läänegoodid" redaktsioonide vahel

=== Alarich I valitsemine ===
{{vaata|Alarich I}}
Uus keiser [[Theodosius I]] tegi mässajatega rahu ja seda rahu ei murtud kuni Theodosiuse surmani aastal 395. Sel aastal asus troonile läänegootide kõige kuulsam kuningas [[Alarich I]], samas Theodosiuse järglaseks said tema saamatud pojad: [[Arcadius]] [[Bütsants|idas]] ja [[Honorius]] [[Lääne-Rooma keisririik|läänes]].
 
Järgneva 15 aasta jooksul murti rahu juhuslike konfliktidega Alarichi ja võimsate gernmaani kindralite vahel, kes valitsesid Rooma armeesid idas ja läänes, omades keisririigis tegelikku võimu. Lõpuks, pärast lääne[[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigi]] kindrali [[Stilicho]] hukkamist Honoriuse poolt aastal 408 ning Rooma leegionite veresauna 30 000 Rooma armees teeniva barbarisõduri perekondade kallal, kuulutas Alarich sõja. Pärast kahte kaotust Põhja-Itaalias ja Rooma piiramist, mis lõppes lunaraha läbirääkimistega, pettis Alarichit teine roomlaste [[fraktsioon]]. Ta otsustas linna ära lõigata vallutades selle sadama. 24. augustil 410 sisenesid Alarichi väed [[Porta Salaria]] kaudu Rooma, võttes selle rikkusi [[Rooma rüüstamine (410)|rüüstates]]. Kuna Rooma ei olnud enam Lääne-Rooma riigi ametlik pealinn (see oli strateegilistel põhjustel [[Ravenna]]sse viidud), raputas selle langemine tõsiselt keisririigi aluseid.
 
=== Läänegootide kuningriik ===
56 391

muudatust