Gruusia: erinevus redaktsioonide vahel

| märkused =

}}

 

[[Antiikaeg|Antiikajal]] rajati praeguse Gruusia aladele mitu väikest kuningriiki. [[Kolchis]]e ja [[Ibeeria]] kuningriigis kujunes juba 4. sajandi alguses riigiusuks [[kristlus]], mis viis varem domineerinud paganlike [[zoroastrism]]i ja [[mitraism]]i usuvoolude hääbumiseni. Ühinenud [[Gruusia kuningriik]] saavutas suurima poliitilise ja majandusliku mõju perioodil 11. sajandi lõpust 13. sajandi alguseni – eelkõige kuningas [[Davith IV]] ja kuninganna [[Tamar]]i valitsusajal. Seejärel lagunes Gruusia väiksemateks riigikesteks, kaotas oma mõju ning langes järjest [[mongolite riik|mongolite]], [[Osmanite riik|osmanite]] ning [[Safaviidide riik|pärslaste]] võimu alla. 1783. aastal moodustas Gruusia idaosas asunud [[Kharthli-Kahhethi kuningriik]] liidu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigiga]], mis sillutas tee Gruusia järk-järguliseks Venemaaga liitmiseks alates 1801. aastast. [[1917. aasta revolutsioonid Venemaal|Venemaa 1917. aasta revolutsioonide]] järel saavutas Gruusia aastal lühikeseks ajaks iseseisvuse, kuid [[Gruusia Demokraatlik Vabariik|Gruusia Demokraatliku Vabariigi]] okupeeris [[Nõukogude Venemaa]] 1921. aastal ja liitis selle 1922. aastal [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liiduga]]. 1991. aastal taasiseseisvunud Gruusia kannatas 1990. aastatel majandusraskuste ning [[Gruusia kodusõda|kodusõja]] tõttu. 2003. aastal riigis toimunud võimuvahetuse järel, mis sai tuntuks [[Rooside revolutsioon]]ina, võttis Gruusia välispoliitikas läänele orienteeritud suuna, ning viis läbi mitmeid majanduslikke ja poliitilise reforme.