Erinevus lehekülje "Harilik kukerpuu" redaktsioonide vahel

resümee puudub
{{See artikkel|räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit [[Kukerpuu (perekond)]]}}
{{vaidlustatud}}
{{Taksonitabel
| nimi = Harilik kukerpuu
| levikukaart =
| sünonüümid = }}
{{Koolitöö|31.mail 2016}}
 
'''Harilik kukerpuu''' (''Berberis vulgaris'') on [[kukerpuulised|kukerpuuliste]] sugukonda [[kukerpuu (perekond)|kukerpuu]] perekonda kuuluv [[püsik|mitmeaastane]] [[heitlehisus|heitlehine]] [[ühekojaline taim|ühekojaline]] [[põõsas|põõsa]][[liik (bioloogia)|liik]].
 
'''Barbariis''', '''kukerkuusk''', '''paburitski''', '''paaberits''', '''barbarits''', '''kilgipuu''', '''kassikusepuu''', '''koerakusemarjad''', '''pritspuu''', '''taarirohud''', '''äädikmari'''.<ref name="Urmas Roht">Urmas Roht "90 kodumaist puittaime", kirjastus: HUMA, 2011.</ref>
 
== Levila ja kasvukoht ==
==Kirjeldus==
Harilik kukerpuu kasvab looduslikult Kesk- ja Lõuna Euroopas. Areaali põhjapiir Euroopas läheb üle Norra, Rootsi ja Soome. Eestis tavaline, sagedamini esineb mandri loodeosas (päikeseküllastel kasvukohtadel metsaservades, üksikute põõsastena jäätmaadel põllupeenardel, eelistades lubljarikkaid muldi) Põhja- ja Lääne-Eestis ning kasvukohana eelistab metsaservi, võsastikke, lodusid.<ref name="E.Laas">E.Laas "Dendroloogia", kirjastus: Valgus, 1986.</ref>
 
==Morfoloogia==
[[Pilt:Illustration Berberis vulgaris0.jpg|pisi|paremal|Harilik kukerpuu]]
Taim on 2-3 meetri, harvemini ka 5 meetri kõrgune hargnev [[põõsas]]. Noored [[Võrse|võrsed]] on kollakad või kollakaspunased, vanemad aga hallikad. Taimel on palju lühivõrseid, mis kinnituvad neile kimpudena. [[Leht|Lehed]] [[äraspidimunajas leht|äraspidimunajad]], [[terav lehetipp|tipul teritunud]], 1,5-3 cm laiused, peen[[saagjas leheserv|saagja]] servaga, peenikeste nõeljate hammastega. Lühivõrsete alusel lihtne või kolmehambuline [[astel]]. Hariliku kukerpuu muundunud lehed moodustavad astlaid, mis on vanematel võrsetel kolmeharulised, noortel aga hargnemata 1-2 cm pikkused. Õitseb mais, juunis. Taime kollane [[õisik]] on [[kobar]]jas ning koosneb 15-25 4-6 cm pikkusest õiest, mis sisaldavad mett. Viljaks piklik (0,8-1-2 cm pikkune), ruljas, punane, söödav [[mari]] kahe, harvem kolme seemnega. Viljad valmivad septembris, oktoobris. 1000 seemne mass 11-13 g.<ref name="E.Laas">E.Laas "Dendroloogia", kirjastus: Valgus, 1986.</ref>
<ref name="E.Laas">E.Laas "Dendroloogia", kirjastus: Valgus, 1986.</ref>
 
 
Pilt:Berberis vulgaris4.jpg|220px|Marjad ja lehed
</gallery>
 
==Keemiline koostis==
Kõik hariliku kukerpuu taimeosad sisaldavad mitmesuguseid alkaloide, neist kõige rohkem berberiini, mida leidub värsketes taimeosades 0,1–1.3%. Taime lehed sisaldavad C- ja [[E-vitamiin]]i, karotinoide, orgaanilisi happeid (õunhape, [[sidrunhape]]) ja mineraalsooli.<ref name="Urmas Roht">Urmas Roht "90 kodumaist puittaime", kirjastus: HUMA, 2011.</ref>
 
==Levila ja kasvukoht==
Harilik kukerpuu kasvab looduslikult Kesk- ja Lõuna Euroopas. Areaali põhjapiir Euroopas läheb üle Norra, Rootsi ja Soome. Eestis tavaline, sagedamini esineb mandri loodeosas (päikeseküllastel kasvukohtadel metsaservades, üksikute põõsastena jäätmaadel põllupeenardel, eelistades lubljarikkaid muldi) Põhja- ja Lääne-Eestis ning kasvukohana eelistab metsaservi, võsastikke, lodusid.<ref name="E.Laas">E.Laas "Dendroloogia", kirjastus: Valgus, 1986.</ref>
 
== Kasutamine ==
Kollaste õitega ja dekoratiivsete punaste marjadega kukerpuupõõsaid kasvatatakse ilutaimedena. Taime [[vili|viljad]] on söödavad, kuid erakordselt hapu maitsega. Vanasti kasutati kukerpuu marjadest aurutatud mahla [[Äädikas|äädika]] asemel. Noortest hapudest lehtedest valmistati suppe ja salateid. Võrsetest ja juurte koorest (NB! on teada, et koor on mürgine) saadi kollast värvi, millega värviti villa, nahka ja paberit. <ref name="Rein Sander">Rein Sander "101 EESTI PUUD JA PÕÕSAST",kirjastus: VARRAK, 2011.</ref> Marjade essentsist valmistatakse muu hulgas maiustusi, kõige tuntumad neist on "Barbarissi"-nimelised kompvekid. [[Kesk-Aasia]]s ja [[Iraan]]is tuntakse kuivatatud kukerpuumarju ''zerešk''i ehk ''serešk''i nime all, need on levinud lisandiks kohalikus köögis.
 
Tavaliselt kasvatatakse kollaste õitega ja dekoratiivsete punaste marjadega kukerpuupõõsaid ilutaimena. Taime [[vili|viljad]] on söödavad, kuid erakordselt hapu maitsega. Marjasaagi saamiseks sobiksid kõige paremini:
 
* [[Vahajas kukerpuu]] ''Berberis cerasina''
* [[Ümaraviljaline kukerpuu]] ''Berberis heteropoda''
 
Marjade essentsist valmistatakse muu hulgas maiustusi, kõige tuntumad neist on vast "Barbarissi"-nimelised kompvekid. [[Kesk-Aasia]]s ja [[Iraan]]is tuntakse kuivatatud kukerpuumarju ''zerešk''i ehk ''serešk''i nime all, need on levinud lisandiks kohalikus köögis.
 
Harilikku kukerpuud kasutatakse ka [[ravimtaim]]ena.<ref name="Krista Kaur, Urmas Laansoo, Taimi Puusepp">Krista Kaur, Urmas Laansoo, Taimi Puusepp "VEIDRAD TAIME", kirjastus: CUM LAUDE, 2014.</ref>
 
==Kasutamine ravimtaimena==
Kõik hariliku kukerpuu taimeosad sisaldavad alkaloide, neist kõige rohkem berberiini, mida leidub värsketes taimeosades 0,1–1.3%. [[Berberiin]] võib peatada verejooksu, alandada vererõhku ning hävitada baktereid. Ka taime kasutatakse maksa ja neerude häirel. Taime lehed sisaldavad C ja E vitamiini, karotinoide, orgaanilisi happeid (õunhape, sidrunhape) ja mineraalsooli.<ref name="Urmas Roht">Urmas Roht "90 kodumaist puittaime", kirjastus: HUMA, 2011.</ref>
 
Harilikku kukerpuud kasutatakse ka [[ravimtaim]]ena.<ref name="Krista Kaur, Urmas Laansoo, Taimi Puusepp">Krista Kaur, Urmas Laansoo, Taimi Puusepp "VEIDRAD TAIME", kirjastus: CUM LAUDE, 2014.</ref> Droogina kasutatakse lehti (''Folium Berberidis'') ja juurt (''Radix Berberidis''). Lehti kogutakse õitsemise ajal, juuri kevadel, kui pungad veel ei puhke või sügisel, kui viljad on küpsenud. Sellistest taime osadest tehakse teed.<ref name="Urmas Roht" /> Kõik hariliku kukerpuu taimeosad sisaldavad [[Alkaloidid|alkaloide]], neist kõige rohkem [[Berberiin|berberiini]], mida leidub värsketes taimeosades 0,1–1.3%. Berberiin võib peatada verejooksu, alandada vererõhku ning hävitada baktereid. Ka taime kasutatakse maksa ja neerude häirel. Taime lehed sisaldavad [[C-vitamiin|C-]] ja [[E-vitamiin|E-vitamiini]], [[Karotenoidid|karotinoide]], orgaanilisi happeid ([[õunhape]], [[sidrunhape]]) ja mineraalsooli.<ref name="Urmas Roht">Urmas Roht "90 kodumaist puittaime", kirjastus: HUMA, 2011.</ref>
 
==Viited==